Samburu loodusreservaat
Samburu loodusreservaat (inglise keeles Samburu National Reserve) on loodusreservaat Keenia keskosas.
Reservaat paikneb piki Ewaso Ng'iro jõe põhjakallast. Vastaskaldal asub Buffalo Springsi reservaat. Samburu reservaat jääb Samburu maakonna alale ja ulatub maakonna lõunapiirini.[1] Reservaat asub Nairobist kirdes umbes 350 km kaugusel.[2][3] Keskuse geograafilised koordinaadid on 0° 37′ 5″ N, 37° 31′ 48″ E.
Reservaati pääseb Nairobi-Isiolo-Marsabiti ja Maralali-Wamba-Isiolo teed mööda.[4] Reservaadi alal on väike lennuväli ning lennukid Nairobi ja Samburu vahel lendavad iga päev. Lend kestab 45 minutit.[3]
Reservaadi pindala on 165 km².[1] Kõrgus merepinnast on 800–1230 meetrit,[2] lääneosa on madalam ja idaosa kõrgem.
Reservaat loodi 1948. aastal.[4] See on saanud nime samburute, piirkonnas elava rahva järgi.[3] Värvikaid samburuid võib jõe kaldal tihti näha, kui nad oma loomi jootmas käivad.[5]
George ja Joy Adamsoni raamatust "Vabana sündinud" tuttav lõvi Elsa kasvas üles muu hulgas Samburu reservaadis. Samburus elas ka kuulsaks saanud lõviema Kamunyak, kes kasvatas üles kuus orvuks jäänud orüksipoega.[3]
Loodus muuda
Suurem osa alast on poolkõrb, kuiv savann ja rohumaa. Sademete hulk jääb valdavalt alla 400 mm aastas. Jõgi voolab läbi teeba dummpalmi salude ja tiheda metsa. Jõelammi lopsakas loodus moodustab ümbrusega terava kontrasti ja meelitab kohale rohkelt loomi. Siia tulevad loomad nii varju otsima kui ka jooma.[6] Jõe põhjakaldal tõuseb maapind järsemalt kui lõunakaldal, seetõttu on ka kontrast jõelammi roheluse ja kuiva savanni vahel suurem.[7]
Jõgi voolab läänest itta ja teeb kohati põhja-lõunasuunas lookeid. Jõe laius võib ulatuda 50–100 meetrini. Vesi on madal ja kohati kerkivad üle veepinna lamedad liivasaared. Suurema osa aastast pääsevad suuremad loomad üle jõe ilma ujumata. Põua ajal kaevuvad krokodillid ja jõehobud kaldamudasse.[7]
Jõgi on viimasel ajal põllumajanduse intensiivistumise tõttu hooajati kuivama hakanud, eelkõige seetõttu on muu hulgas kaitsealal liikuvate elevantide arvukus vähenenud. Põua ajal uuristavad elevandid jõesängi sügavamaks, püüdes nii vett kätte saada. Nende tehtud veega täitunud süvendeid kasutavad omakorda ära väiksemad loomad.[5]
Läheduses on Ol Olokwe mägi.[5]
Kliima muuda
Reservaadis valitseb kuum ja kuiv kliima. Jõe ääres on keskmine päevane õhutemperatuur 27–31 kraadi, mujal on jahedam. Temperatuur sõltub eelkõige kõrgusest.[5]
Aprillis ja mais esineb pikki sajuperioode, lühemaajaliste sadude periood kestab oktoobri keskelt detsembri keskpaigani. Aprillis ja novembris sajab kõige rohkem, keskmiselt kokku 300–400 mm. Kuivaperioodid on tavaliselt jaanuarist märtsini ja juunist oktoobri alguseni.[4][3] Tugev vihm võib kuivanud tasandiku paari päevaga lopsakaks rohumaaks muuta.[7]
Taimed muuda
Samburu tasandik on kunagine laavaväli, kus on nii vee uuristatud jäärakuid kui ka ümaraks kulunud mäetippe. Domineerib kuiv ja kohati mägine kidura taimestikuga maastik. Taimestiku enamiku moodustavad akaatsiad vaheldumisi põõsaste, rohu ja puhmastega, vahel mõni väiksem mägi. Jõelookeid ümbritsevad teeba dummpalmi ja muude kõrgemate puude salud.[5][2] Jõelammist kaugemal läheb maastik üle poolkõrbeks.[3]
Jõekaldast 50–200 meetri kaugusel kasvavad akaatsiad, palmid ja viigipuud.[7] Levinumad taimed reservaadi alal on Acacia elatior, piibliakaatsia, tugev paindpuu ja teeba dummpalm.[4]
Pärast vihma avanevad paljud värvirikkad õied, aprillis hakkab õitsema muu hulgas roosa tüse adeenium, novembris ja detsembris tulipunane korallpuu Erythrina burttii.[7]
Loomad muuda
Samburu alal elab palju loomi, keda lõunapoolsetel kaitsealadel ei leidu, näiteks ida-aafrika orüks ehk beisa, kaelkirjaku suhteliselt haruldane alamliik võrkkaelkirjak ja somaali jaanalind.[4]
Jõe kaldal võib näha lõvisid, tasandikel gepardeid, jões elab niiluse krokodill.[5] Esindatud on aafrika elevant, ninasarvik, leopard, kahvripühvel,[4] gerenuk, kõrbesebra, jõehobu, kanna, vesivohlu, vööthüään, šaakal, lõhekilpkonn, suurkudu ja väikekudu,[4] Granti gasell, tüügassiga, dikdikid. On kohatud kuni 900-pealisi elevandikarju.[3][7]
Ninasarvikute populatsiooni on salaküttimine praktiliselt hävitanud.[5]
Linnud muuda
Reservaadi alal elab üle 450 liigi pärismaiseid linde.[4] Esindatud on muu hulgas hiidtrapp, masktrapp, ida-viletrapp,[7] toonekurg, kuningkotkas, somaali jaanalind,[2] marabu, klounkotkas, manukpistrik, kanakullid,[8]palmikotkas, sudaani turteltuvi, vaaraohani,[5] mürripuu-sarvnokk, kurgkotkas, mitmesugused jäälindlased, mesilasenäplased, nektarilindlased,[3] sarvlindlased,[5] kangurlindlased,[2] naagaslased, rähnid[7] ja pärlkanad.[8] Pika põua ajal koguneb jõekaldale loomi ja linde eriti rohkelt.[8]
Pilte muuda
-
-
Emalõvi -
Dikdik Madoqua kirkii
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Sissekanne veebisaidil protectedplanet.net
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Sissekanne veebisaidil shoortravel.com
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Sissekanne veebisaidil bonfireadventures.com
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Samburu National Reserve, samburucouncil.com
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Samburu National Reserve, kenya.com
- ↑ Big cat watching in Africa
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 Samburu National Reserve, expertafrica.com
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Samburu National Reserve: Where Nature Remains Largely Untouched[alaline kõdulink]
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Samburu loodusreservaat |