Saksa köök (saksa keeles deutsche Küche) on Eesti köögiga üsna sarnane. Suures osas on see põhjamaine talupojaköök: kättesaadavatest toiduainetest valmistatakse toitvaid roogi, mis algselt andsid jõudu pikaks raskeks tööpäevaks.

Levinumate ja tuntumate toiduainete seas on Saksa köögis kartul, vorst ja hapukapsas. Põhiliselt kasutatakse sea-, kuid tihti ka linnuliha, samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise traditsioon. Lihatoitudest on levinud mitmesugused vorstid, mis erinevad suuresti paikkonniti, nagu ka kogu toidukultuur. Näiteks valmistatakse Baieris traditsioonilisi valgeid, värskest sea- ja vasikalihast vorstikesi, Eestiski on tuntud Frankfurdi vorstike ehk frankfurter, samuti on levinud grillvorstid. Nagu ka Eestis, tarvitatakse toiduks rupskeid, nt seajalgu. Sageli süüakse suppe, samuti klimpe, käkke ja hakklihatoite. Süüakse nii musta kui ka valget leiba (Eesti mõistes saia), populaarsed on nii soolased kui ka magusad kringlikesed.

Alkohoolsetest jookidest on kahtlemata tuntuim Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt nn Reinheitsgeboti ehk varauusaegsete kvaliteedinõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat. (Muide, Baierist pärit Kreeka kuningas Otto kehtestas sama nõude 19. sajandi alguses Kreekas.) Tuntud on ka nisuõlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres, levinud on nii kvaliteetsed valged riislingid kui ka odavad poolmagusad valged veinid nagu Liebfraumilch, punastest viinamarjasortidest on tuntuim Spätburgunder ehk Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine.

Magustoitudest armastatakse mitut laadi küpsetisi ja kooke, mis on sageli mitmekihilised, puuviljade ja šokolaadiga. Samuti hinnatakse kõrgelt martsipani, värvitud martsipanikujukesed on populaarsed jõulukingid.