Saarde vald (2005)
endine vald Pärnumaal (2005–2017)
|
See artikkel räägib 2017. aastani eksisteerinud vallast, praeguse valla kohta vaata artiklist Saarde vald, 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Saarde vald (1939) |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.
| Saarde vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 707 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 3733 (1.01.2015)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 5,3 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0710[3] | |
| Keskus: Kilingi-Nõmme | |
 |
Vald moodustati 1991. aasta 10. oktoobril.[4] 16. oktoobril 2005 ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Saarde vald ja Surju vald ning mooduststi uus Saarde vald.
Saarde kuulus territooriumi poolest Eesti suurimate valdade hulka.
Naabriteks olid Surju ja Häädemeeste vald Pärnumaal, Kõpu, Halliste ja Abja vald Viljandimaal ning lõunas Läti. Kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km ja Mõisakülast 17 km (mööda maanteid).
Saarde vallavanem on Andres Annast.[5]
Asulad muuda
Linn muuda
Alevik muuda
Külad muuda
Saarde vallas on 24 küla: Allikukivi, Jäärja, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Marana, Marina, Mustla, Oissaare, Pihke, Reinu, Saarde, Sigaste, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Viisireiu, Väljaküla.
Ajalugu muuda
- 1224 – Saarde ala läks Liivimaa ristisõja käigus Mõõgavendade ordu võimu alla.[6]
- 1233 – leedulaste rüüsteretk läbi Pärnumaa Saare- ja Läänemaale.
- 1341 – esmamainitud on Jäärjat (Jeiurge).
- 1442 – esmamainitud on Saardet [Jäärja mõisat] (Gergen, Saren).
- 1542 – esmamainitud on Veelikset (Felix).
- 1560 – esmamainitud on Kilingi mõisat (Ovelgunne).
- 1560 – esmamainitud on Voltvetti (Tignitz), praegust Tihemetsat.
- 1562 – esmamainitud on Rauliste (Rawles) küla Veeliksel.
- 1582 – Jam-Zapolski vaherahuga läks Pärnu Poola valitsuse alla.
- 1583 – esmamainitud on Kanaküla (Kanakula).
- 1584 – esmamainitud on Sigaste (Ziggese) ja Urissaare (Urisara) küla.
- 1588 – esmamainitud on Tali küla.
- 1599 – Kilingi-Nõmme kohanimi oli Poola revisjonis "ALAKIULA".
- 1609 – Ristikülas toimus suur lahing poolakate ja venelaste vahel.
- 1616 – mainitud on Jäärjas asunud Kadrina kirikut.
- 1621 – Saarde kihelkond läks Rootsi võimu alla.
- 1630 – Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla.
- 1665 – Kilingi-Nõmme koha ostis Valentin SCHILLING. (Saarde pehmes murrakus muutus Schilling KILLINGIKS.)
- 1681 – esmamainitud on Patit (Pattenhof).
- 1687 – Saarde kiriku juurde asutati rahvakool.
- 1690 – asutati Saarde surnuaed.
- 1684–1694 – Kilingi mõisa juurde ehitati Saarde Katariina kirik.
- 1695–1697 – suur nälg, mis tegi eriti tugevat laastamistööd sisemaal.
- 1702 – Levalohul toimus verine lahing rootslaste ja venelaste vahel. Põhjasõja ajast on Kilingi-Nõmmes ajalooline mälestusmärk – mänd (praeguses keskpargis). Rahvapärimuse järgi olevat selle alla maetud sõja ajal surnud Vene kõrgem sõjaväelane.
- 1721 – Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti- ja Liivimaa kubermang, sh Pärnumaa Vene riigi alla.
- 1766 – Jäärjas asutati rahvakool.
- 1770 – talurahvahariduse poolest paistis silma Audru kihelkond, kus tegutses 14 külakooli. Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli 3, Tori ja Pärnu kihelkonnas oli 2 kooli, Mihkli, Saarde, Tõstamaa ja Vändra kihelkonnas kõigis aga 1.
- 1777 – Volvetis asutati rahvakool.
- 1779 – asutati Voltveti saeveski.
- 1780 – asutati Saarde kirikukool.
- 1789 – Graf Mellini maakaardil esineb kõrts nimega Nõmme.
- 1797 – Graf Mellin koostas maakaardi "Der Pernausche Kreis".
- 1800 – ehitati Lodja postijaam.
- 1802–1803 – ehitati Voltveti kõrtsihoone.
- 1819 – Liivimaa talurahvaseadusega loodi Liivimaal, sealhulgas Pärnumaal mõisate kaupa juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad–vallad. Kaotati pärisorjus Liivimaal.
- 1828 – avati kihelkonnakool Kilingi-Nõmmes, mis 1830. aastal õpilaste vähesuse tõttu suleti.
- 1829 – avati Lavi algkool.
- 1830 – valmis Voltveti (Tignitz) mõisa uus härrastemaja.
- 1845–1848 – vallandus usuvahetusliikumine. 28% Pärnumaa talupoegadest siirdus õigeusku. Saarde 6258 inimesest astus õigeusku 1741.
- 1845 – Kilingi-Nõmmes asutati õigeusu kogudus, kellele planeeriti kalmistu Küüdi mäele Pärnu maantee äärde.
- 1848 – asutati õigeusu kiriku juurde kihelkonnakool, mis tegutses 1917. aastani.
- 1853 – asutati rahvakool Pati vallas, Saarde kihelkonnas.
- 1857–1859 – Saarde kirik ehitati põhjalikult ümber.
- 1858 – avati Voltveti kammvillriidevabrik (kalevivabrik).
- 1860 – rajati Jäärja mõisa värvivabrik (nn tinavalgevabrik).
- 1861 – Tali (Freyhof) eraldus Jäärjast.
- 1862 – hakkas tegutsema Tali vallakohus.
- 1863 – Voltveti vabriku juurde ja Tali valda asutati rahvakool.
Algas talude päriseksostmine Saarde kihelkonnas.
- 1867–1868 – suur ikaldus.
- 1870 – luteri kiriku lähedale ehitati apostliku õigeusu Nikolai kirik.
- 1871 – Kilingi-Nõmmes avati esimene pood.
- 1872 – Laiksaare mõis jaotati õigeusulistele hingemaadeks ning asutati hulk väiketalusid.
- 1883 – Nõmme kõrts põles maha.
- 1888 – Pärnu kreisist eraldus Viljandimaa.
- 1892 – liideti Ruhja Suuremõisast Tali mõisa külge Tuuliku (Thule) karjamõis, sellest saab alguse Tuuliku küla kujunemine.
- 1893 – Kilingi-Nõmmes avati esimene raamatupood.
- 1894 – põles maha Voltveti kammvillriidevabrik.
- 1894 – asutati Saarde Priitahtlik Pritsimeeste Selts.
- 1896 – hakati ehitama Pärnu–Mõisaküla raudteed. Asutati karskusselts Õilme.
- 1898 – Saarde õigeusu kiriku juurde asutati kihelkonnakool.
- 1902 – asutati Saarde Põllumeeste Selts.
- 1905 – toimusid punaste revolutsioonilised väljaastumised ja mõisnik Siversi karistusoperatsioon.
- 1907 – ehitati Kanaküla koolimaja.
- 1908 – toimus III Pärnumaa laulupidu.
- 1909 – asutati Saarde Hoiu- ja Laenuühisus. Asutati Tali Ühispank.
- 1911 – loodi Saarde Majandusühisus. Asutati Talli piimaühing.
- 1913 – Kilingi-Nõmmes oli 87 maja 800 elanikuga.
- 1914. aasta 24. juunil toimus Pritsimeeste Seltsi suveaias Saarde kihelkonna esimene laulupidu.
- 1916 – Kilingi-Nõmmes asutati esimene postkontor.
- 1918 – Punapargi lahing.
- 1919 – Vabadussõda: Punakaart jõudis Voltveti mõisani.
- 1919 – Kilingi-Nõmme sai alevi õigused. Alevivolikogu esimene koosolek peeti 6. märtsil ja 7. mail anti tänavatele nimed.
- 1921 – Kilingi-Nõmme ehitati esimene kellatorniga pritsikuur.
- 1922 – võõrandati Tali mõisa (Freyhof) härrastemaja, kus avati kuueklassiline Tali algkool.
- 1923 – alustati Saarde Põllumajandus OÜ linavabriku ehitust.
- 1925 – asutati Voltveti Metsakool.
- 1925 – Kilingi-Nõmme asutati Saarde Kodumajanduskool.
- 1927 – loodi Saarde naiskodukaitse.
- 1928 – koostati Kilingi-Nõmme alevi väljaehituse perspektiivplaan.
- 1929 – Saarde Põllumeeste Seltsi juurde loodi Saarde Noorte Majandusklubi.
- 1931 – avati Kilingi-Nõmmes üks Lõuna-Eesti eeskujulikemaid kaitseliidu lasketiire.
- 1933 – avati Vabadussõja ausammas Kilingi-Nõmmes.
- 1935 – toimus Saarde raamatu- ja kultuuripäev, Kilingi-Nõmme sai helikino Mars.
- 1936 – avati Kilingi-Nõmme ujula.
- 1937– Kilingi-Nõmme alevivalitsus kolis uude hoonesse.
20. aprillil toimus alevi II algkoolis kinoseansil kinofilmi plahvatus. Kohapeal hukkus 1, hiljem suri 16 last.
- 1. mail 1938 aprillil sai Kilingi-Nõmme linnaks. Linnavanemaks sai Albert Oissaar.
- 1939 – Saarde kiriku torni paigaldati uus tornikell.
- 1940 – Nõukogude okupatsiooni algus. Pärast 21. juuli kommunistlikku riigipööret sai Kilingi-Nõmme linnapeaks Eduard Voll.
Saarde kalmistul avati Kilingi-Nõmme kinoplahvatusohvrite mälestussammas, mille oli teinud kujur Paul Horma.
- 1941 – Pärnu Hävituspataljon põletas Kilingi-Nõmmes Kiriku tänaval ligi 60 maja.
- 1941. aasta 3. juulil võtsid Eestis esimesena kohalikud metsavennad Kilingi-Nõmmes võimu oma kätte. 4. juulil toimus Liivamäe lahing Pärnu Hävituspataljoni ja metsavendade vahel.
1941–1944 Saksa okupatsioon. Nn saksa-aegsed Kilingi-Nõmme linnapead olid Märt Palge ja Riho Palover.
- 1944 – Nõukogude okupatsioon jätkus.
- 1945 – valdade allüksustena loodi külanõukogud. Avati 10 kohaga haigla Kilingi-Nõmmes.
- 1946 – Kilingi-Nõmme Täitevkomitee planeeris linna Turuplatsi haljastusalaks ja ostis selle korrastamiseks 500 rubla eest ilupuid ja põõsaid.
- 1948 – kollektiviseerimise algus. Kilingi-Nõmme haigla kolis uude majja Pärnu tänaval.
- 1949 – märtsiküüditamine. Kilingi-Nõmmes alustas tööd 8 töölisega limonaaditööstus.
- 1950 – likvideeriti Pärnu maakond, asemele tuli Pärnu rajoon ja Kilingi-Nõmme rajoon. Vallad likvideeriti. Kilingi-Nõmme sai samanimelise rajooni keskuseks. Linna Pärnu tänava äärde rajati uued korrastatud kõnniteed.
- 1953 – Kilingi-Nõmmes anti käiku Järve tänava saun.
- 1955 – pärast 4 väiksema leivatööstuse likvideerimist anti käiku uus moodne leivavabrik Kilingi-Nõmmes.
- 1957 – Tali kool alustas tööd uues koolihoones.
- 1958 – Kilingi-Nõmmes hakati ehitama uut keskkoolihoonet. Üheks õppeaastaks oli Talil keskkool.
- 1959 – likvideeriti Kilingi-Nõmme rajoon. Kilingi-Nõmme keskkooli juures avati staadion.
- 1960 – Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald liideti vastloodud Abja rajooniga. Valmis esimene ühismaja Kilingi-Nõmmes – Turu tänava 4 korteriga elamu.
- 1961 – avati uus keskkooli hoone Kilingi-Nõmmes. Valmis linna alajaam.
- 1962 – Kilingi-Nõmme ja Saarde taas Pärnu rajooni koosseisus.
- 1969 – Saarde ja Tihemetsa külanõukogu ühendati Saarde külanõukoguks.
- 1971 – Nõmme sovhoos ehitas Kilingi-Nõmme klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
- 1981 – avati Pärnu – Kilingi-Nõmme – Mõisaküla – Riia laiarööpmeline raudtee.
- 1984 – remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.
- 1990 – taastati Pärnu maakond. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega nr 451 sai omavalitsusliku staatuse Kilingi-Nõmme linn.
- 1991 – Eesti taasiseseisvus.
- 1995 – valmisid Kilingi-Nõmme linna reovete puhastamiseks kaasaegsed puhastusseadmed.
- 1997. aasta 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi poolt finantseeritud avalik internetipunkt (esimene Pärnumaal).
- 1998. aasta 23. juunil avati Suveaias uus laululava.
- 2005 – Kilingi-Nõmme on Euroopa Kultuuriküla!
- 2005. aasta 16. oktoobril ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.
- 2017. aasta haldusreformi ajal liideti Saarde vallaga Surju vald.
Sõprusvald muuda
- Heby vald Rootsis
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 24.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 27.05.2015.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Järva maakonna Kareda valla, Lääne-Viru maakonna Tamsalu valla, Põlva maakonna Põlva valla, Pärnu maakonna Halinga ja Saarde valla, Valga maakonna Sangaste valla, Viljandi maakonna Võhma alevi ning Võru maakonna Rõuge valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 166, kaart