Saami lipp
Saami lipp on Põhjamaades ja Venemaa Koola poolsaarel elava põlisrahva saamide lipp. Lippu kasutatakse mõnikord ka saamidega traditsiooniliselt asustatud piirkonna sápmi sümbolina.
Esimene saami lipp muuda
.svg)
Saamide esimese ja mitteametliku lipu kujundas aastal 1977 rannikul elavate saamide seast pärit kunstnik Synnøve Persen Porsáŋgu vallast. Lippu kasutati rahvusliku sümbolina demonstratsioonidel Altaelva jõele kavandatud tammi vastu. Tegemist oli sündmusega, mis päästis valla uue ajastu saamide poliitikas ja seetõttu on lipp omandanud tugeva sümboolse tähenduse. Lipp oli trikoloor ning seal kasutatud värvid sinine, punane ja kollane on saamide rahvarõiva gákti tavalised värvid.
Teine saami lipp muuda
Esimene ametlik lipp pühitseti 15. augustil 1986 Rootsis Åres toimunud 13. Saami konverentsil, kus seda ka ametlikult tunnustati. Uus lipp valiti välja konkursiga, millele esitati rohkem kui seitsekümmend ettepanekut. Lõpuks kaaluti ühte uut kujundust olemasoleva mitteametliku lipu vastu ning uus lipp osutus võitjaks. Ka uue lipu autor on pärit rannikualadelt – kunstnik Astrid Båhl Ivgubahta külast Norra Tromsi maakonnast.
Säilis algse Perseni lipu põhistruktuur, kuid Båhl lisas sinna rohelise värvi, mis on populaarne lõunapoolsemate saamide rahvarõivastes. Neid nelja värvi tuntakse alates sellest kui "saamide (rahvus)värve". Kunstnik lisas ka motiivi, mis tuleneb paljudel šamaanide trummidel esinevast päikese/kuu sümbolist. Kui šamaanide trummil olevad joonised olid tehtud vaid punast värvi kasutades (värvi saadi püha lepapuu ekstraktist), siis lipul olev motiiv kasutab nii sinist kui punast värvi – esimene sümboliseerib kuud, teine päikest. Panton süsteemi värvivalemid on: punane 485C, roheline 356C, kollane 116C ja sinine 286C.[1]
Päikese lapsed muuda
Motiiv valiti luuletust "Päiven parneh" ("Päikese pojad") silmas pidades. Luuletuse pani saami mütoloogia elemente täis joiu põhjal kirja lõunapoolsete saamide protestantlik preester Anders Fjellner (1795–1876). Luuletus kirjeldab saame kui "päikese poegi ja tütreid"[1], kes on tekkinud kaugel põhjas "surma majas" elava naissoost hiiglase (tuvastamata mütoloogiline olend) ja päikese meessoost järeltulija, kellega hiiglane ära jookseb, liidust. Saamidele kui "päikese poegade järeltulijatele" viidatakse ka nende hümnis.[1]
Ametlik staatus muuda
Aastal 2003 ehk 17 aastat pärast kasutuselevõttu sai saami lipp ametliku staatuse Norras – riigis, kus elab kõige rohkem saame. Nüüdseks on Norra omavalitsustel kohustus heisata saami lipp 6. veebruaril, mil tähistatakse saamide rahvuspüha.
Varem oli lipu ning teiste rahvussümbolite ainuomanik Saami Nõukogu, kuid alates 18. saamide konverentsist jagatakse seda omandiõigust Saami Parlamentaarse Assambleega. Nende kahe asutuse ühisel rahvussümbolite komiteel on ka kohustus otsustada uute rahvussümbolite üle ning teha seda vastavuses rahvusvaheliste heraldika põhimõtetega. Lipp ise aga ei vasta heraldika värvide kasutamise reeglitele.
Saamide lipupäevad muuda
- 6. veebruar – saamide rahvuspüha, millega mälestatakse esimest Saami konverentsi Trondheimis aastal 1917
- 25. märts – paastumaarjapäev
- juuni – jaanipäev
- 9. august – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste päev
- 15. august – saami lippu tunnustati 15. augustil 1986
- 18. august – aastal 1956 moodustati Saami Nõukogu
- 26. august – aastal 1993 avati Rootsis saami parlament
- 9. oktoober – aastal 1989 avati Norras saami parlament
- 9. november – aastal 1973 asutati Soomes saami parlament
- 15. november – saamide hümni helilooja Isak Saba sündis 15. novembril 1875
Seotud sümbolid muuda
Saamide parlamendid muuda
Kui Rootsi saami parlamendi logol on nelja saami värviga ring[2], siis Soome saami parlamendi logolt leiab ringi ja esimese saami lipu kolm värvi[3]. Norra saami parlamendi praegune logo ei sisalda saami lipu elemente.
Finnmark muuda
Finnmargi seadusega (millega läks 95% Norra Finnmargi maakonnast sealsete elanike kätte) rajatud autonoomse üksuse Finnmárkuopmodat logo sai nende kodulehe järgi värvid saami ja Norra lippudelt. Seda sümboliseerimaks, et Finnmark on seotud nii saamide, kveenide kui norralastega ja ka nende ees vastutav. Kasutatud ring viitab muuhulgas ka saami lipul olevale päikese sümbolile – ring on avatud, et võimaldada virmalistele sissepääsuteed.[4]
Saamide organisatsioonid Venemaal muuda
Murmanski oblastis valitud sealsete saamide esinduskogu Куэллнэгк нёарк Са̄мь Соббар kasutab sümbolit, mis on saami lipust tugevalt mõjutatud: punase ülaosa ja sinise allosaga sümbolilt leiab kaks poolkuuna ühinenud põhjapõdrasarve ning sümboli poolte vahel on kollane ja roheline triip. Ka Murmanski oblasti põlisrahvaste keskus, mille alluvuses ametlik Põlisrahvaste Nõukogu tegutseb, kasutab lipust inspireeritud logo: ring, mille vasem pool on sinine ja parem pool punane ning mille keskel on pruun lávvu (saamide traditsioonilise eluaseme) kujutis, sinine vett sümboliseeriv joon ja mitmevärviline joon, mis tähistab virmalisi (joone värvid vasakult paremale on punane, kollane, roheline ja sinine).
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Samiske symboler" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2012. Vaadatud 14. juunil 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Sametinget".
- ↑ "Samediggi - Saamelaiskäräjät - Etusivu".
- ↑ "FeFo".