SU-76I
SU-76I (СУ-76И)
| |
|---|---|
| SU-76I tehnilised andmed | |
| Pikkus | 5,38 m |
| Laius | 2,91 m |
| Kõrgus | 2,38 m |
| Kaal | 22,5 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 40 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km maanteel 175 km |
| Suurtükk | 1×76 mm ZIS-5 või F-34 laskemoona 98 mürsku |
| Kuulipildujad | puudusid |
| Soomus | 15...35 mm |
| Mootor | 12 silindriline Maybach HL 120TRM |
| Mootori võimsus | 300 hj |
| Meeskond | 4 inimest |
SU-76I (СУ-76И) on Nõukogude Liidus 1943. aastal toodetud liikursuurtükk.
1943. aastal otsustati sakslastelt hõivatud tankide PzKpfw III ja liikursuurtükkide StuG III baasil tootma hakata 76 mm suurtükiga liikursuurtükke. Vaenlase tehnika kasutuselevõtmise peapõhjuseks oli see, et enda valmistatud liikursuurtükkidel SU-76 ilmnesid vead, mis olid vaja kõrvaldada, kuid rindel oli liikursuurtükke hädasti vaja. Uus masin sai nimeks SU-76I (vene СУ-76И, milles indeks И tähendab Иностранная – välismaine). Saksa masinatel eemaldati suurtükitorn ja korpuse pealisehitised, selle asemel aga ehitati uus pealt kinnine liikumatu torn, soomuse paksusega esiküljel 35, külgedel ja taga 15–25 mm. Uude torni paigutati 76,2 mm kahur ZIS-5 või F-34 lahinguvaruga 98 mürsku. Meeskonda kuulus 4 meest, kes omasid enesekaitseks kahte automaati ja granaate. Masin kaalus 22,5 tonni ja maksimaalne kiirus oli 40 km/h. Kokku toodeti 201 sellist masinat, millest 20 olid komandörimasinad (omasid komandöritorni ja laskemoonavaru oli vähendatud).
Augustis 1943 varustati 1902. liikursuurtükkide polk 15 masinaga SU-76I ja 5 masinaga SU-76, samuti olid relvastatud ka 1901. ja 1903. polk liikursuurtükkidega SU-76I.
Sõja lõpuni elanud SU-76I-de saatus oli ühesugune: pärast teenistuse lõppu kanti nad arvelt maha ja viidi vanarauaks. Eriti kummaline on asjaolu, et Kubinkas, kus ostetakse kokku ja vahendatakse välisriikidesse Nõukogude Liidu soomustehnikat, läks 1968. aastal vanarauaks viimane töökorras Su-76I. [1]
SU-76I tänapäeval muuda
Tänapäevani on teadaolevalt säilinud kaks liikursuurtükki SU-76I:
Ukraina – mälestusmärk Sarni linnas. Masin leiti 1972. aasta sügisel Slutši jõest, restaureeriti ja paigaldati mälestusmärgiks.[2]
Venemaa – Moskvas Poklonnaja mäel. See masin leiti 2002. aasta veebruaris Moskva oblastist.[3]
Viited muuda
- ↑ Toivo Laan "Lahinguväljade jumalad" Tehnikamaailm, Aprill 2004
- ↑ SU-76i, World Register of Surviving Historic Armoured Vehicles
- ↑ Surviving Panzers – PzKpfw. III, Flammpanzer III, Panzerbeobachtungswagen III tanks, SU-76i assault gun
Välislingid muuda
- Achtung Panzer! StuG III ja StuG IV inglise keeles
- SU-76I Poklonnaja mäel (pildid) vene keeles