STS-26 oli NASA Space Shuttle'i programmi 26. mission ja seitsmes missioon, mille teenindas kosmosesüstik Discovery. Missioon startis 29. septembril 1988 ja naasis Maale neli päeva hiljem. STS-26 oli tähelepanuväärne, sest see oli esimene missioon pärast Challengeri katastroofi, mis toimus 28. jaanuaril 1986. STS-26 oli ka NASA esimene ainult veteranidest koosneva meeskonnaga missioon pärast ajaloolist missiooni Apollo 11.

STS-26
Discovery start
Operaator NASA
COSPAR ID 1988-091A
SATCAT 19547
Missiooni kestus 4 päeva, 1 tund, 11 sekundit
Läbitud vahemaa 2 703 000 km
Läbitud orbiite 64
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Discovery
Stardimass 115 487 kg
Maandumismass 88 078 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 5
Meeskonna liikmed Frederick H. Hauck
Richard O. Covey
John M. Lounge
David C. Hilmers
George D. Nelson
Missiooni algus
Stardi aeg 15.37.00, 29. september 1988 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 16.37.11, 3. oktoober 1988 (UTC)
Maandumispaik Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 17
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Perigee 301 km
Apogee 306 km
Orbiidi kalle 28,5 kraadi
Tiirlemisperiood 90,6 min minutit

Meeskonna ühisfoto. Tagareas (vasakult):Lounge, Hilmers, Nelson. Esireas (vasakult):Covey ja Hauck.
STS-27 →

STS-26 oli ka esimene kord peale missiooni STS-9, kus naasti vana missioonide tähistussüsteemi juurde.

Meeskond muuda

STS-26 meeskonnaks määrati missiooni STS-61-F meeskond. STS-61-F pidi algselt toimuma 1986. aasta mais ja seda pidi teenindama kosmosesüstik Challenger, kuid missioon tühistati kui toimus Challengeri katastroof. STS-26 piloot Richard Covey töötas Challengeri katastroofi ajal sideohvitserina ja oli viimane inimene, kes Challengeri meeskonnaga enne kosmoselaeva hävimist rääkis. Covey oleks olnud sideohvitser ka STS-61-F ajal.

Missiooni meeskond koosnes ainult veteranidest ehk iga astronaut oli vähemalt ühe korra kosmoses käinud.

Missiooni kokkuvõte muuda

Kosmosesüstik Discovery startis Kennedy kosmosekeskuse starditornist B 29. septembril 1988 kell 11:37 kohaliku aja järgi. Stardi ajal sai üks kuumuskilbi plaat kergelt viga aga Challengeri katastroofi järel kasutusele võetud tahkekütuskiirendid töötasid veatult ja ei lekkinud.

Starti lükati eelnevalt poolteist tundi edasi, sest ilm polnud soodne ja kahe meeskonnaliikme skafandri jahutussüsteemi kaitsmed vajasid vahetust. Skafandrid parandati ära ja lennujuhid otsustasid, et tuul ei ohusta süstiku starti. 31 sekundit enne tahkekütusekiirendite süüdet, katkestati stardiloendus sest kabiinis oli õhurõhk kergelt tõusnud. Kiirelt selgitati välja, et selle oli põhjustanud meeskonnaliikmete skafandri hapnikuvarustuse käivitamine ja stardiloendus sai jätkuda.

STS-26 viis orbiidile TDRS-i satelliidi ja sooritas missiooni ajal 11 teaduslikku katset. Missiooni ajal tekkis ka väike probleem, kui kabiini temperatuuri kontrollinud süsteem külmus ja lülitus automaatselt välja. Selle tulemusena tõusis temperatuur umbes 31 °C-ni. Siiski õnnestus meeskonnal probleem ära parandada.

Missiooni teisel päeval katsetati Discoveryl Ku-riba antenni, kuid see ei töötanud korralikult ja lülitati seetõttu välja.

STS-26 ajal katsetati ka hääljuhtimisega arvutit, mis juhtis Canadarmi tegevust jälginud kaameraid. Kuna süsteem oli uus, ei juhtinud see ühtegi kriitilise tähtsusega süsteemi. Meeskonnaliikmed avastasid, et arvuti ei tundnud ühegi meeskonnaliikme häält ära, ehkki enne starti olid kõik liikmed salvestanud arvuti jaoks näidised. Kui orbiidil tehti uued näidised, tundis arvuti meeskonnaliikme hääle ära 96% juhtudest. Sellest järeldati, et kaalutus muutis inimese häält ja enne starti tehtud näidised olid sisuliselt kasutud.

Peale teaduslikke katsete, proovisid meeskonnaliikmed ka uusi LES skafandreid, mida kasutati missioonidel STS-26 kuni STS-65, mil võeti kasutusele ACES skafander, mida kasutatakse tänaseni.

Discovery naasis maale 3. oktoobril ja missiooni viimasel päeval mälestati orbiidil ka Challengeri meeskonda.

Galerii muuda