STS-114
STS-114 oli esimene Space Shuttle'i programmi missioon pärast kosmosesüstik Columbia katastroofi[2]. Missiooni teenindanud Discovery startis Kennedy kosmosekeskusest 26. juulil 2005, kell 10.39 kohaliku aja järgi[3]. NASA kiitis stardi heaks u 29 kuud pärast Columbia hukku ja tegi seda hoolimata võimalikust rikkest väliskütusepaagi kahes kütusesensoris, mis oli takistanud 13. juulil toimuma pidanud starti.
_approaches_the_International_Space_Station.jpg) ISS-ile lähenev Discovery sooritamas manöövrit, mis pöörab kosmosesüstiku kuumuskilbi kosmosejaama poole | |
| Missiooni tüüp | ISS-i varustuslend |
|---|---|
| Operaator | NASA |
| COSPAR ID | 2005-026A |
| SATCAT | 28775 |
| Missiooni kestus | 13 päeva 21 tundi 32 minutit 48 sekundit |
| Läbitud vahemaa | 9 300 000 km |
| Läbitud orbiite | 219 |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Kosmoseaparaat | kosmosesüstik Discovery |
| Stardimass | 121 483 kg |
| Maandumismass | 102 913 kg |
| Meeskond | |
| Meeskonna suurus | 7 |
| Meeskonna liikmed |
Eileen Collins James M. Kelly Soichi Noguchi Stephen Robinson Andrew Thomas Wendy Lawrence Charles J. Camarda |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 14.39.00, 26. juuli 2005 (UTC) |
| Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
| Missiooni lõpp | |
| Maandumise aeg | 12.11.22, 9. august 2005 (UTC) |
| Maandumispaik | Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 22 |
| Orbiidi elemendid | |
| Taustsüsteem | geotsentriline orbiit |
| Režiim | Maa-lähedane orbiit |
| Perigee | 350 km[1] |
| Apogee | 355 km[1] |
| Orbiidi kalle | 51,6 kraadi[1] |
| Tiirlemisperiood | 91,59 minutit[1] |
| Epohh | 31. juuli 2005[1] |
| Põkkumine ISS-ga | |
| Põkkumisvärav | PMA-2 (moodul Destiny) |
| Põkkumise aeg | 11.18.00, 28. juuli 2005 (UTC) |
| Lahti põkkumise aeg | 07.24.00, 6. august 2005 (UTC) |
| Põkkumise kestus | 8 päeva 19 tundi 54 minutit |
  Meeskonna ühispilt. Tagareas Robinson, Thomas, Camarda, Noguchi; esireas Kelly, Lawrence, Collins | |
Missioon lõppes 9. augustil 2005, kui Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasis[4]. Halva ilma tõttu loobuti Kennedy kosmosekeskusse maandumisest.
Stardisalvestisi läbi vaadates avastati taas, kuidas Discovery stardil eraldus vahutükk väliskütusepaagist. See põhjustas NASAs murelikkust, sest STS-107 ajal oli stardi ajal väliskütusepaagist eraldunud vahutükk lõhkunud augu Columbia kuumuskilpi ja tulemuseks oli laeva purunemine Maa atmosfääri sisenemisel. Selle STS-114 ajal eraldunud vahutüki tõttu otsustas NASA ülejäänud Space Shuttle'i missioonid edasi lükata[5] ja järgmine missioon oli STS-121, mis toimus 4. juulil 2006[6].
Meeskond muuda
| Amet | Stardil | |
|---|---|---|
| Komandör |  Eileen CollinsNeljas ja viimane kosmoselend | |
| Piloot | James Kelly Teine ja viimane kosmoselend | |
| 1. missiooni spetsialist |  Soichi NoguchiJAXA Esimene kosmoselend | |
| 2. missiooni spetsialist | Stephen Robinson Kolmas kosmoselend | |
| 3. missiooni spetsialist | Andrew Thomas Neljas ja viimane kosmoselend | |
| 4. missiooni spetsialist | Wendy Lawrence Neljas ja viimane kosmoselend | |
| 5. missiooni spetsialist | Charles Camarda Ainus kosmoselend | |
Missioon muuda
STS-114 oli esimene missioon pärast Columbia ja tema meeskonna hukku ja Space Shuttle'i programmi teine missioon, mida juhtis naiskomandör. Lisaks oli see teine kord, kui kosmosesüstiku toimunud katastroofi järgse esimese missiooni tegi Discovery. 17 aastat varem teenindas Discovery missiooni STS-26, mis oli esimene missioon pärast Challengeri katastroofi.
Missiooni pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama Atlantis, kuid insenerid avastasid laeva süsteemidest tehnilise rikke. Discovery hoolduse ajal avastati ka sellelt analoogne rike ja selle tulemusena otsustasid insenerid, et kõik kosmosesüstikud tuleb igaks juhuks üle kontrollida. Vigane süsteem asendati kõigil süstikutel ja kuna Discovery parandati ära esimesena, määratigi see missioonile.
STS-114 viis ISSi varustust ja uusi seadmeid. ISSis kontrolliti esmakordselt ka Discovery kuumuskilpi. ISSist tehtud piltidelt avastati, et kuumuskilbis on väljaulatuv tükk, mida saadeti uurima ja parandama astronaut Stephen K. Robinson, kes suutis teha vajalikud parandused. Samuti märgati võimalikku kahjustust ka komandöri akna juures. Insenerid uurisid seda piltidelt ja testisid atmosfääri sisenemist tuuletunnelis. Pärast katsetusi ja veendumist, et süstiku sisenemine on ohutu, andsid insenerid loa süstik Maale tuua.
Kuna NASA pikendas missiooni 1 päeva võrra, oli Discovery meeskond abiks ISSi meeskonnale ja lisaks viis Discovery ISSi kõrgemale orbiidile. Jaam liikus Discovery tõuke abil 1220 meetri võrra kõrgemale. ISS kaotab kõrgust umbes 30 meetri võrra päevas.
Discovery sisenes Maa atmosfääri 9. augustil ning sisenemine ja maandumine möödusid probleemideta. Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasi kohaliku aja järgi kell 8.11.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 McDowell, Jonathan. "Satellite Catalog". Jonathan's Space Page. Vaadatud 28. mail 2013.
- ↑ "Safety first: Ten years since STS-114's return to flight misssion". NASA Spaceflight. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-114". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2017. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-114 Shuttle Discovery Night Landing". NASA. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "NASA peatab oma süstikute lennud määramata ajaks". Eesti Päevaleht. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-121 Mission Information". NASA. Vaadatud 10. märts 2018.