Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega[1].

Ajaloos on tuntud rae liikmeskonda kuulunud rae sündikud. Tallinna raes tegutsesid sündikud 1474–1688 ja 1710–1889[1]. (Aastatel 1688–1710 oli sündikute asemel kuninglik ülemsekretär[1].) Tartu raes tegutsesid sündikud aastast 1766[1]. Hiljem on neid linnades asendanud justiitsbürgermeistrid ja linnasekretärid. Samas oli oma sündik ka tsaariaegsel Tartu Ülikoolil ning sõjaeelses Eesti Vabariigis mõnedel ettevõtetel (nt AS Eesti Õli).

Sõna sündik pärineb vanakreeka keelest, kus σύνδικος (súndikos, σύν (sún) + δικος (dikos)) tähendas advokaati. Hispaanias ja Prantsusmaal on sündikuteks nimetatud mitmesuguseid valitsus- ja omavalitsusametnikke. Andorras on Síndic General parlamendi spiiker, kes 1993. aasta konstitutsioonimuudatuseni oli sisuliselt ka valitsusjuht. Inglismaal nimetatakse sündikuteks mitmete vanemate organisatsioonide administratiivkomisjonide liikmeid, näiteks Cambridge'i Ülikoolis. Prantsusmaal ja Belgias on sündikud ühisomandis hoonete omanike valitud haldurid (syndic de copropriété). Frantsiskaani ordu sündikud on ilmikud, kes laenavad ordule oma kinnisvara. Samuti kutsutakse sündikuteks anarhistlike sündikaatide liikmeid. Poolas nimetatakse sündikuks (syndyk) juristi, kes võib olla ettevõtete pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 9. köide: SUN–TÜRG. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 91.