Süütenöör
Süütenöör on püssirohuga täidetud nöör plahvatuse korraldamiseks, mis kannab edasi lõhkaja poolt süüdatud leeki.
Süütenööre kasutatakse militaarvallas, mäenduses ja ilutulestiku korraldamisel.
Süütenöör koosneb asfalteeritud puuvillast või plastikust kestast, mille sees on peeneteralisest mustast püssirohust pressitud südamik.
Süütenööri läbimõõt on tavaliselt 5–6 mm ja selle püssirohusisaldus on umbes 6 g meetri kohta.
Eestis on kasutusel põhiliselt vene päritolu süütenöör põlemiskiirusega 60 cm/min ja Soome päritolu süütenöör põlemiskiirusega 50 cm/min. Ilutuletiku rakettide juures kasutatakse muid, spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud süütenööre.
Süütenöör valmistatakse tavaliselt 10 meetri pikkuste vihkudena ning neid kasutusele võttes tuleb veenduda, et nendes ei esineks muljumisjälgi ega murdekohti, pragusid, harunenud kohti, märgumisjälgi ega jämedamaid või peenemaid kohti. Samuti tuleks kontrollida põlemiskiiruse vastavust ettenähtule, sest defektne süütenöör võib põhjustada õnnetusjuhtumeid.
Süütenööri lõigatakse terava noaga puidust alusel.
Kui süütenööri üks ots ühendatakse kapseldetonaatorisse, siis lõigatakse see risti nööri teljega, et nööri südamik ja detonaatori primaarlaeng omavahel kokku puutuksid. Süütenöör lükatakse detonaatorisse ja kinnitatakse sinna tagumise osa valtsimisega, kasutades spetsiaalseid tange. Detonaatoriga ühendatud süütenööri nimetatakse süütliks.
Süütenööri läitmine toimub kas tuletiku, läitli, süütetahi, põleva süütenööriga või mõne erivahendiga. Lihtsustamaks süütamist lõigatakse süütenööri läidetav osa 45–60-kraadise nurga all viltu.
Tulenevalt kindlast põlemiskiirusest saab süütenööri kasutada viivituselemendina, kuid kuna süütenööri põlemiskiirus ei ole alati päris ühtlane, peab plahvatustele soovitud järjestuse andmiseks süütenööride pikkuste erinevus ületama 10% süütli enese pikkusest.
Vaata ka muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Süütenöör |