Sägalised
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Sägalised on mitmekülgne grupp kiiruimseid kalu. Inglise keeles catfish on nad saanud nime poisete järgi, mis meenutavad kasside vurre. On olemas soomusplaatidega kaetud kui ka palja nahaga olendeid. Vaatamata nende nimest, pole kõigil sägalistel silmapaistvaid poiseid. Säilinud sägaliigid elavad sisemaal (magevetes) või rannikuvetes, välja arvatud Antarktikas ja Arktikas. Säga on kõige enam levinud troopilises Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Üle poole kõigist sägaliste liikidest elavad Ameerikas. Nad on ainsad suurkalad, kes on sisenenud magevee elupaikadesse Madagaskaril, Austraalias ja Uus-Guineas.
| Sägalised | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Sägalised Siluriformes |
Morfoloogia muuda
Suurem osa sägalasi otsivad toitu veekogu põhjast. Valdavalt sägalised pigem vajuvad veekogu põhja, kuna neil on võrdlemisi väike ujupõis ning raske luine pea. Sägaliste kehakuju on varieeruv, kuid suuremal osal on silindriline keha lameda kõhualusega. Lame pea aitab sägalistel paremini läbi substraadi kaevata ning arvatavasti toimib ka nn veealuse tiivana. Sägalised üldiselt toituvad pigem läbi imamise või neelamise kui närimise. Sägalistel on väike ülelõualuu. Sägalistel on kuni neli paari poiseid: nasaalsed, ülelõualuul (mõlemal pool suud) ja kaks paari lõual. Sägalistel on poised alati paarides. Paljudel suurtel sägaliste liikidel on kemoretseptorid üle kogu keha, mis tähendab, et nad „maitsevad“ kõike, mida nad puutuvad ning „nuusutavad“ kemikaale vees. Kuna sägaliste poised ja kemoretseptorid on olulisemad toidu tuvastamisel, on sägaliste silmad võrdlemisi väikesed. Enamikul sägalistel ei ole soomuseid. Nad kasutavad limaga kaetud keha nahakaudseks respiratsiooniks, kus kala hingab naha kaudu. Mõnda liiki sägaliste nahk on kaetud luuliste plaatidega, sarvplaatidega. Kõikidel sägalistel, välja arvatud Malapteruridae sugukonna isenditel, on tugev ja õõnes luine selgroo-taoline kiir (ray) nende selja- ja rinnauime peal, mida nad kasutavad enda kaitsmiseks. Selle abil eritavad paljud liigid enda kaitseks mürki. Noorkaladel on suured pead ja silmad võrreldes suuremate, rohkem täiskasvanud isenditega. Suuremal osal sägalistel on iseloomulikud omadused, nagu suu ja uime asetus ning uime kujud noorkaladel ja täiskasvanud kaladel sarnased. Paljude liikide puhul on ka värvuse muster sarnane. Dimorfism esineb umbes pooltel sägaliste sugukondadel.
Kommunikatsioon muuda
Sägalised võivad tekitada erinevaid helisid ning teha vahet helikõrgustel. Nad suudavad määrata, kui kaugelt heli tuleb ja millisest suunast. Sägaliste poolt tekitatud helisid saab liigitada kahte rühma: trummilaadsed helid ning sirina taolised helid. Sägaliste tekitatud helid võivad erineda kasutatud mehhanismi poolest, mida kala kasutas heli tekitamiseks ning tekitatud heli eesmärgi tõttu. Trummilaadseid helisid tekitavad mõned sägalised kasutades ujupõit. Sägalised saavad heli tekitada ka oma rinnauimega. Mõnede sägaliste puhul on rinnauimed isastel pikemad kui emastel ning seetõttu on tekitatav heli ka erinev.
Sägalised kui toit muuda
Sägalisi on laialdaselt püütud ja kasvatatud toiduks sadu aastaid Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hinnang kvaliteedile ja maitsele varieerub. Mõnede toidukriitikute arvates on säga suurepärane toit, samas mõnede arvates on maitse vesine. Kasvandustes kasvatatud sägalised sisaldavad vähem oomega-3-rasvhappeid ja palju rohkem oomega-6-rasvhappeid. Kõige rohkem süüakse USAs kanali ja sinisäga (Ictalurus furcatus), mõlemaid leidub seal looduslikult ning kasvatatakse laialdaselt. Kuna kasvandutes kasvanud sägad omasid suurt rolli USA toidus, kuulutas president Ronald Reagan 25. juunil 1987 Catfish Day (otsetõlkes 'kassikalapäev' riiklikuks pühaks, et väärtustada kasvandustes kasvatatud sägasid.[viide?]
Ohud inimestele muuda
Kuigi suur osa sägalistest on ohutud inimestele leidub liike, kes ohustavad inimeste tervist ja võivad olla eluohtlikud.
Paljudel sägaliste liikidel on “astlad”, mis on sageli mürgised. Mõned liigid kasvavad väga suurteks kaaludes rohkem kui 100 kg, seega ohustavad nad inimesi oma suurusega, kui nad muutuvad agressiivseteks, võivad nad tekitada suuri vigastusi. Sellised suured liigid sageli jahivad kalu ning söövad isegi veelinde ja kahepaikseid.
Amazonase jões elab parasiitne säga, kes ujub inimeste suguelunditesse ja pärakusse ning kinnitub oma seljaogadega sinna. See säga on kandiru[1] (Vandellia cirrhosa), väike ja usja kehaga.