Vikipeedia

Roy Lichtenstein

Roy Fox Lichtenstein (27. oktoober 1923 Manhattan, New York – 29. september 1997) oli USA popkunstnik. Ta on Andy Warholi, James Rosenquisti ja Claes Oldenburgi kõrval üks 20. sajandi tuntumaid Ameerika kunstnikke ja popkunstiliikumise juhtivaid isikuid.[1]

Roy Lichtenstein
Sünninimi Roy Fox Lichtenstein
Sündinud 27. oktoober 1923
Manhattan, New York, USA
Surnud 29. september 1997 (73-aastaselt)
Manhattan, New York, USA
Rahvus ameeriklane
Tegevusala maal, skulptuur
Kunstivool popkunst
Tuntud teoseid "Whaam!" (1963), "Uppuv tüdruk" (1963)

Lichtensteini tuntakse eelkõige koomiksipilte kujutavate maalide poolest. Tema maalidele on iseloomulikud ka korrapärane punktistik ning koomiksitele omased selged põhivärvitoonid.[2] Tema tuntumateks teosteks loetakse maale "Whaam!" ja "Uppuv tüdruk".[3]

Elukäik muuda

Pere ja lapsepõlv muuda

Roy Lichtenstein sündis 1923. aastal New Yorgis saksa-juudi päritolu keskklassi peres.[4][5] Tema isa Milton oli kinnisvaramaakler ning ema Beatrice koduperenaine. Tal oli ka noorem õde Rénee.[6] Suguvõsas ei olnud tõenäoliselt ühtegi kunstnikku. Teismeeas sai Lichtensteinist džässmuusika austaja ning ta külastas tihti oma ümbruskonnas kontserte. Umbes samal ajal tekkis tal ka huvi joonistamise vastu ning tihti tegi ta muusikutest portreesid.[5] Oma viimase keskkooliaasta suvel, aastal 1939, õppis ta New York Art Students League'is joonistamist ja maalimist. Seal oli tema õpetaja Reginald Marsh.[6]

Noorus muuda

1940. aastal asus Lichtenstein õppima Ohio osariigi ülikooli.[1] Seal avaldas noorele Lichtensteinile suurt mõju õppejõud Hoyt L. Sherman oma nägemusega kunstist.[5] Lichtensteini ülikooliõpingud jäid pooleli aastal 1943, mil ta pidi minema armeesse. 1946. aastal vabastati Lichtenstein armeest ning ta jätkas õpinguid Ohios, kus sai bakalaureusekraadi kaunite kunstide alal.[4] Ta õppis samas ülikoolis ka magistriõppes ning lõpetas aastal 1949.[6] Tema järgmiste aastate maalid olid sürrealistlike mõjutustega, meenutades Paul Klee teoseid. Sel perioodil kujutas ta maalidel sarnases stiilis linde ja putukaid, aga ka naljatlevaid kujutisi keskaegsetest rüütlitest ja lossidest.[4][6]

Pärast Clevelandi kolimist töötas Lichtenstein aastatel 1951–1957 mitmes ametis, näiteks vaateakende kujundajana ja lehtmetallidisainerina.[7] Sel perioodil lõi ta pöörleva molberti, mille abil sai ta lihtsasti maalida iga nurga alt. Tema maalid olid mõjutatud abstraktsest ekspressionismist. Erinevalt abstraktse ekspressionismi esindajatest kujutas ta maalidel ka mitmesuguseid figuure.[4] Mõned tema maalid kujutasid selliseid tegelasi nagu Miki Hiir ja Piilupart Donald. 1960. aastal, kui ta töötas Rutgersi Ülikoolis abiprofessorina, tutvus ta kunstniku ja professori Allan Kaprow'ga. Kaprow tutvustas Lichtensteini sellistele kunstnikele nagu Claes Oldenburg ja Jim Dine, kes läitsid temas huvi popkunsti vastu.[7]

Kunstnikukarjäär muuda

Aastal 1961 maalis Lichtenstein teose "Vaata, Miki" ("Look Mickey").[8] Tegu on esimese maaliga, kus kunstnik kasutas talle hiljem iseloomulikuks saanud Benday täppe.[4] Lichtensteini hakkas esindama New Yorgi üks juhtivaid kunstikaupmehi Leo Castelli. Castelli andis talle 1962. aastal võimaluse teha isikunäitus. Näitus müüdi välja ning see suurendas oluliselt Lichtensteini tuntust.[6] Kuulsus tekitas ka poleemikat, näiteks ajakiri Life tõstatas küsimuse, kas tegu on riigi halvima kunstnikuga.[8] Sellest hoolimata hakati Lichtensteini teoseid peagi eksponeerima peamistel kunstinäitustel üle terve riigi.[6] Nähes, et ta saab ära elada vaid oma kunstist, ilma et ta peaks töötama õpetajana, alustas ta maalikunstniku elu.[9]

1960. aastatel jätkas ta selle stiili viljelemist, kasutades koomiksitest võetud pilte ja maalides Benday täppe. Tema maalidel oli tihti kujutatud naisi, näiteks maalidel "I Know...Brad" (1963) ja "Uppuv tüdruk" ("Drowning Girl "1963). Samuti kujutas ta tihti sõjateemasid, näiteks "Takka Takka" (1962) ja "As I Opened Fire" (1964).[4] Lichtenstein on öelnud, et üks tema sõjapiltide eesmärke on näidata sõjalist agressiivsust absurdses valguses.[10] Tema tuntuimaks teoseks sellest perioodist võib pidada maali "Whaam!" (1963).[1] 1960. aastate keskpaigaks oli Lichtenstein kogu riigis omaks võetud ning tunnustatud kui üks juhtfiguure popkunstiliikumises, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Andy Warhol, James Rosenquist ja Claes Oldenburg.[1]

Stiil muuda

Kuulsaks sai Lichtenstein suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, millel olevad kujutised võttis ta kommertstrükistest, plakatitest ning eriti just koomiksitest. Tema teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust.[11] Lichtenstein võttis täielikult üle koomiksite visuaalse keele, temaatika ja tehnika, kuid mitmeid kordi suurendatud pildid mõjuvad maalil sellegipoolest uudsena.[11][12] Väljarebituna koomiksi pildirea kontekstist kaotab pilt täielikult oma algse süžeelise tähenduse.[11] Ta on ise ka öelnud, et alati, kui on maalinud koomiksipilte, on ta seda teinud irooniliselt.[4]

Eriliselt iseloomulik kunstniku stiilile on korrapärane punktistik (nn Benday täpid), mis jäljendab trükipildi rastrit, kuid palju kordi suurendatult. Korrapäraste punktide kasutamist võib tõlgendada kui viidet tõsiasjale, et kaasaegse linnakodaniku visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest, näiteks trükipildis või teleriekraanil.[2] Oma punktistikud maalis ta šablooni abil.[13]

Lichtenstein hakkas ka teistlaadi motiive koomiksikeelde tõlkima. Nendeks võisid olla Cézanne'i, Picasso, Mondriani või teiste kunstnike maalid, mugandused 1920. aastate art déco'st või Kreeka templid.[12] Ta hakkas punktistikku kasutama veel näiteks maastikumaalides, kujutades nii looduse peegeldumist kommertskultuuris. Lichtenstein hakkas oma maalidest tuntud punktidega kaunistama ka olmeobjekte, näiteks kohviserviise.[2]

Olulisemad näitused muuda

  • 1962 "Roy Lichtenstein" New York, Leo Castelli galerii
  • 1964 "’54–’64: Painting and Sculpture of a Decade" London, Tate'i galerii
  • 1967 "Roy Lichtenstein" Pasadena, Pasadena kunstimuuseum
  • 1967 "Roy Lichtenstein" Amsterdam, Stedelijki muuseum
  • 1969 "Roy Lichtenstein" New York, Guggenheimi muuseum
  • 1987 "The Drawings of Roy Lichtenstein" New York, MoMA
  • 2003 "Roy Lichtenstein: All about Art" Humlebæk, Louisiana kunstimuuseum
  • 2012 "Roy Lichtenstein" Chicago, Chicago kunstiinstituut[14]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Roy Lichtenstein Biography Biography.com (Kasutatud 04.12.2016)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. (1994). 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Lk 136
  3. ↑ Cronin, Brian. (2012). [1]Why Does Batman Carry Shark Repellent?: And Other Amazing Comic Book Trivia! Penguin books. (Kasutatud 04.12.2016)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Gershman, K. Roy Lichtenstein The Art Story. (Kasutatud 04.12.2016)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 8
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Berman, A. Biography Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)
  7. ↑ 7,0 7,1 Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 95
  8. ↑ 8,0 8,1 Chronology The Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)
  9. ↑ Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 23
  10. ↑ Hendrickson, J. (1994). Lichtenstein. Köln: Benedikt Taschen. Lk 29
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Kangilaski, J. (2005). Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile: postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kunst. Lk 163
  12. ↑ 12,0 12,1 Lynton, N. (2001). Moodsa kunsti lugu. Tallinn: Avita. Lk 293
  13. ↑ Johannsen, R. H. (2006). Maalid: kunstiajaloo tähtsaimad maalid. Tallinn: Tea. Lk 270
  14. ↑ Exhibition history The Roy Lichtenstein Foundation. (Kasutatud 04.12.2016)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roy_Lichtenstein&oldid=6514829"