Rootsi Wismar
Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele. Lisaks Wismari linnale käisid Rootsi Wismari alla eksklaavidena ka Mecklenburgi piirkonnas asunud Neuklosteri linn ja Poeli saar. Endine hansalinn Wismar asub Läänemere rannikul tänapäeva Saksamaal.
|
Rootsi Wismar 1648–1903 | |||||||||
  Wismari vapp
| |||||||||
 Rootsi Wismari (oranž) Rootsi impeeriumi osana aastal 1658 | |||||||||
| Valitsusvorm |
Vürstiriik Rootsi dominioon Saksa-Rooma riigi läänivaldus | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Rootsi kuningriik | ||||||||
| Hertsog | Kristiina (esimene) | ||||||||
| Hertsog | Oscar II (viimane) | ||||||||
| Pealinn | Wismar | ||||||||
| Religioon | luterlus | ||||||||
| |||||||||
| Peamised keeled |
alamsaksa/saksa rootsi | ||||||||
| |||||||||
Erinevalt teistest Rootsi aladest ei olnud Rootsi Wismaris ametis mitte kindralkuberner, vaid lihtsalt kuberner.
Ajalugu muuda
Varajane ajalugu muuda
Rootsi-Poola sõja ja Kolmekümneaastase sõja järel hoidis Rootsi enda kontrolli all ulatuslikku osa Läänemere lõunarannikust, sealhulgas Pommerit ning Liivimaa ja Preisimaa osi. Rootsi okupeeris Wismari esimest korda 1628. aastal ja sõjaline okupatsioon muudeti täielikuks valitsemiseks Augsburgi rahuga.[1]
Pärast seda, kui Wismaris asuvas Fürstenhofi nime kandvas hoones seati sisse kuninglik Wismari tribunal (Wismarska tribunalet), sai linnast kiiresti kõigi Rootsi Saksamaa aladel asunud valduste administratiivne keskus. See tegi vajalikuks Wismari kaitserajatiste ülesehitamise ja seda tööd määrati juhtima feldmarssal Erik Dahlbergh.[1] Tööde tulemuseks olid täiesti kinnised kaitsevallidega kaitserajatised, mis moodustasid tõhusa igakülgse kaitsesüsteemi – süsteemi, mis vastas tollal kõige uuematele nõuetele ja mida seetõttu täiustati suure efektiivsusega. Säilinud on nende kindlustuste riismeid ja seda muuhulgas linna Lindengarteni nime kandvas osas, vana Wismari müürist idas.
Aastast 1654 moodustasid mainitud kaks eksklaavi (Neuklosteri linn ja Poeli saar) osa kuninganna Kristiina elatusmaadest (underhållsländer).
Põhjasõda muuda
Aastatel 1700–1721 peetud Põhjasõja ajal okupeeris Wismari Taani, Preisi ja Hannoveri vägedest koosnev koalitsioon. Selle tulemuseks oli linna üksikasjaliku kaitsesüsteemi hävitamine. Pärast seda, kui Fredriksborgi rahu Taani-Norra ja Rootsi vahelise sõja lõpetas, läks Wismar taas Rootsi kontrolli alla. Ent kuna Rootsi oli kaotanud mitu selle lähedal asuvat valdust (nagu Bremen-Verden) oma rivaalidele, hakkas Wismari tähtsus vähenema, kuna sellest sai suurema keskuse asemel pigem Rootsi eelpost.
Rootsi valitsemise lõpp muuda
Aastal 1803 pantis Rootsi nii Wismari linna kui ka Wismari piirkonna muud Rootsi valitsemise all olnud alad 1,258 miljoni riigitaalri eest Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnale, jättes endale siiski väljaostmise õiguse pärast 100 aasta möödumist. Sellest Rootsi õigusest tulenevalt ei olnud Wismar Mecklenburgi maapäeval esindatud kuni aastani 1897. Aastal 1903 ütles Rootsi lõpuks oma nõuetest linnale lahti.
Arhitektuur muuda
Mitmed Wismari kõige omanäolisemad hooned ehitati just ajal, mil piirkond kuulus Rootsile. Rootsi ehitusstiilid segunesid meetoditega, mis olid valdavad ajal, mil linn kuulus Hansa Liitu, et luua Saksamaa ja Poola Läänemere rannikule ainulaadne arhitektuuriline motiiv. Tänu sellele, et säilinud on nii Hansa Liidu kui Rootsi valitsemise aegset arhitektuuri (tellisgootikat), on Wismari ja Stralsundi linn kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Swedish era - Zwei Städte - Ein Erbe". Wismar-stralsund.de. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.02.2014. Vaadatud 30.01.2013.
- ↑ "Historic Centres of Stralsund and Wismar - UNESCO World Heritage Centre". Whc.unesco.org. Vaadatud 30.01.2013.