Rohevetikad
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Rohevetikad on rühm taimi.
| Rohevetikad | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Protistid (Protista) või taimed (Plantae) |
| Hõimkonnad | |
|
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) | |
Nad on vetikad, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikate hinnanguline liikide arv on 6000 – 10 000.
Ehitus muuda
Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini.
Rohevetikate hulgas leidub erakordselt suurte rakkudega organisme: mummvetikas, vullvetikas, Acetabularia.
Elupaik muuda
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistes kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab sümbiontidena teistes organismides.
Süstemaatika muuda
Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks.
Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte (Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed.
Rohevetikad saab liigitada ka kaheks suureks klaadiks: rohevetikad sensu stricto ehk Chlorophyceae ja mändvetikad sensu lato. See liigitus on vaieldav, kuna kumbki klass ei pruugi olla monofüleetiline.