Robert Hanssen
Robert Philip Hanssen (18. aprill 1944 Chicago – 5. juuni 2023) oli Ameerika Ühendriikide julgeolekutöötaja.
| Robert Hanssen | |
|---|---|
 Robert Hanssen (2001) | |
| Sünninimi | Robert Philip Hanssen |
| Sündinud |
18. aprill 1944[1] Chicago Illinois |
| Surnud | 5. juuni 2023 |
| Haridus | FBI akadeemia (1976) |
| Alias(ed) | Ramon Garcia, Jim Baker, G. Robertson, Graysuit, "B"[1] |
| Tegevusala | endine FBI ning NSV Liidu ja Venemaa luureteenistuste agent |
| Elukoht | ADX Florence |
| Karistus | eluaegne vangistus (armuandmisõiguseta) |
Ta oli Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agent, kes töötas aastatel 1979–2001 luurajana Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste heaks, andes venelastele üle hulgaliselt Ühendriikide salastatud teavet. Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium on Hansseni tegevust kirjeldanud kui "ilmselt USA ajaloo suurimat luurekatastroofi".[2]
Ta asus FBI-sse tööle 1976. aastal, 1979. aastaks oli ta üle viidud juurdlusbüroo New Yorgi harusse ja vastuluure osakonda. Sama aasta novembris astus Hanssen ühendusse Nõukogude Liidu sõjaväeluureagentuuri GRU-ga ja pakkus neile oma teeneid. Tema esimene spionaažitsükkel kestis kuni 1981. aastani, mil ta varastatud luureinfot käideldes oma abikaasale vahele jäi ning seejärel oma väitel kontaktid GRU-ga katkestas. 1985. aastal jätkas ta luuramist ja töötas varjunime "Ramon Garcia" all KGB heaks kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aasta lõpus, peljates et sellele järgnev võinuks viia tema tabamiseni. 1993. aastal püüdis ta uuesti GRU-ga kontakti võtta, kuid venelased pidasid teda ameeriklaste saadetud nuhiks ja esitasid intsidendi kohta ametliku protesti.[3] Oma kolmandat tegevustsüklit alustas ta 1999. aastal, luurates Vene välisluureteenistuse SVR jaoks, kuni ta 2001. aasta veebruaris aastatid kestnud FBI vastuluureoperatsiooni tulemusel vahistati.
Uurijate arvates oli Hansseni reetmise taga kombinatsioon mitmest tegurist: rahaline kasu, madal enesehinnang ning kirg demonstreerida oma intellektuaalselt üleolekut ja saada tunnustatud. Teda on kirjeldatud kui luurevaldkonnast äärmiselt huvitunut (tema enda sõnade järgi "sõltuvuses olevat"), mistõttu tahtis ta ka ise olla luuremaailmas "tegija". Teisele tegutsemistsüklile asudes motiveeris Hanssenit ka asjaolu, et ta oli varem pääsenud karistuseta.[3]
Hanssen andis Vene luureteenistustele üle tuhandeid dokumente, mis käsitlesid näiteks USA strateegilisi plaane tuumasõja korral, sõjalis-tehnoloogilisi arendusprojekte ja Ameerika Ühendriikide vastuluureprogrammi.[3] Nii Hanssenilt kui ka samal ajal CIA-s tegutsenud Vene topeltagendilt Aldrich Amesilt saadud teave paljastas ka mitmed Nõukogude Liidus USA kasuks tegutsenud informandid, näiteks GRU kindralmajor Dmitri Poljakovi, kes 1988. aastal hukati. Samuti informeeris Hansseni venelasi 1977. aastal FBI operatsiooni käigus Washingtonis asuva Nõukogude saatkonna alla kaevatud luuretunnelist. Kokku maksti talle sularahas, pangaülekannetes ja teemantides 1,4 miljonit USA dollarit.[4][5]
Hanssen kandis surmani Florence'i vanglas, mida peetakse USA kõige rangemaks föderaalvanglaks, 2002. aastal mõistetud seitsetteistkümmet järjestikust eluaegset vanglakaristust.
Varasem elukäik ja haridus muuda
Hanssen sündis 18. aprillil 1944 Chicagos ning oli luterlastest politseiametniku Howard Hansseni ja tema abikaasa Viviani ainus laps. Hanssenit on kirjeldatud nohikliku lapsena, kes huvitus muu hulgas tõsiselt spioonidest ja James Bondist ning ei sobitunud hästi teda ümbritsevasse ühiskonda. Ka tema isa tegeles jaoskonnas ka luurevaldkonda puudutavate ülesannetega. On teada, et Hansseni isa väärkohtles poega emotsionaalselt ja füüsiliselt ning alandas teda tihti sõprade ja sugulaste ees.[4][6]
1962. aastal lõpetas ta Chicago William Howard Tafti nimelise keskkooli. 1966. aastal lõpetas ta bakalaureusekraadiga keemias Illinoisi osariigis Galesburgis asuva Knoxi kolledži. Õpingute ajal omandas ta ka vene keele.[4] Seejärel asus ta Evanstonis Northwesterni Ülikoolis õppima hambaarstiks, kuid leidis eriala olevat ebameeldiv ning läks varsti üle ärindusele ja lõpetas Northwesterni 1971. aastal magistrikraadiga ärijuhtimises.[6] Hambaarstiks õppides tutvus ta oma tulevase abikaasa Bonnie Wauckiga,[4] nad abiellusid 1968. aastal ja nad said kokku kuus last. Hanssen astus oma abikaasa usku, hakates samuti roomakatoliiklaseks ja liitudes ka Opus Deiga.[6] Ta esitles end pühendunud katoliiklasena, käies tihedalt jumalateenistustel ja osaledes ka abordivastastel pikettidel. Poliitiliselt oli ta konservatiivsete ja antikommunistlike vaadetega.[3][4][6] Samas on viidatud, et ta külastas striptiisiklubisid.[4][6]
Pärast ülikooli lõpetamist kandideeris ta krüptograafiaga seotud ametikohale Riiklik Julgeolekuagentuuris, kuid teda ei võetud vastu. Saamata tööd NSA-s, liitus Hanssen 1972. aastal Chicago politseiga ning töötas sisejuurdluse vallas, uurides politseinike korruptsioonikuritegusid.[6]
Karjäär luureametniku ja topeltagendina muuda
Töö FBI-s ja esimene spionaažitsükkel (1976–1981) muuda
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka muuda
Lisalugemist muuda
- Cherkashin, Victor; Feifer, Gregory (2005), Spy Handler: Memoir of a KGB Officer – The True Story of the Man Who Recruited Robert Hanssen and Aldrich Ames, Basic Books, ISBN 0-465-00969-7
- Havill, Adrian (2002), The Spy Who Stayed Out in the Cold: The Secret Life of FBI Double Agent Robert Hanssen, St. Martin's Paperbacks, ISBN 0-312-98629-7
- Schiller, Lawrence (2004), Into The Mirror: The Life Of Master Spy Robert P. Hanssen, Diane Pub Co., ISBN 0-7567-7435-7
- Shannon, Elaine; Blackman, Ann (2002), The Spy Next Door: The Extraordinary Secret Life of Robert Philip Hanssen, the Most Damaging FBI Agent in U.S. History, Little, Brown and Co., ISBN 0-316-71821-1
- Vise, David A. (2001), The Bureau and the Mole: The Unmasking of Robert Philip Hanssen, the Most Dangerous Double Agent in FBI History, Grove Publishers, ISBN 0-641-57998-5
- Wise, David (2003), Spy: The Inside Story of How the FBI's Robert Hanssen Betrayed America, Random House Publishers, ISBN 0-375-75894-1
- Fine, Glenn A. (2003), A Review of the FBI's Performance in Deterring, Detecting, and Investigating the Espionage Activities of Robert Philip Hanssen, U.S. Department of Justice, Office of the Inspector General; PDF Version (Archive)
- Vise, David A. (January 6, 2002), "From Russia With Love...", The Washington Post
- Lynch, Christopher (2010), The C. I. Desk: FBI and CIA Counterintelligence As Seen From My Cubicle, Dog Ear Publishing, ISBN 978-1-60844-739-8
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "AFFIDAVIT IN SUPPORT OF CRIMINAL COMPLAINT, ARREST WARRANT AND SEARCH WARRANTS" (inglise). Vaadatud 17.09.2018.
- ↑ "A Review of FBI Security Programs" (inglise keeles). Federation of American Scientists. 31. märts 2002. Vaadatud 7. juuni 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Office of the Inspector General (14. august 2003). "A Review of the FBI's Performance in Deterring, Detecting, and Investigating the Espionage Activities of Robert Philip Hanssen" (inglise). Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium. Vaadatud 7. juuni 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Peter Baker (5. juuni 2023). "Robert Hanssen, F.B.I. Agent Exposed as Spy for Moscow, Dies at 79". The New York Times (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Robert Hanssen: The fake job that snared FBI agent who spied for Moscow". BBC (inglise keeles). 7. juuni 2023. Vaadatud 8. juuni 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Michael S. Rosenwald, Emily Langer & Adam Bernstein (5. juuni 2023). "Robert Hanssen, FBI agent who spied for Moscow, dies in prison at 79". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 8. juuni 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid muuda
Robert Hanssen – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis