Robert Falcon Scott
Robert Falcon Scott (6. juuni 1868 Plymouth – arvatavasti 29. märts 1912 Antarktika) oli Briti mereväeohvitser ja polaaruurija. Scott juhtis kahte Antarktika ekspeditsiooni: Discovery ekspeditsioon (1901–1904) ja Terra Nova ekspeditsioon (1910–1913), millest viimane sai talle saatuslikuks. Scotti juhitud viiemeheline rühm jõudis 17. jaanuaril 1912 lõunapoolusele, kuid norralase Roald Amundseni ekspeditsioon oli sinna jõudnud viis nädalat varem.[1] Seega oli lõunapooluse esmavallutaja au Scottilt napilt käest libisenud.
| Robert Falcon Scott | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
6. juuni 1868 Plymouth, Inglismaa |
| Surnud |
29. märts 1912 (43-aastaselt) Antarktika |
| Abikaasa | Kathleen Scott |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Suurbritannia |
| Teenistus | Briti kuninglik merevägi |
| Teenistusaeg | 1881–1912 |
| Auaste | kapten |
Scott ja tema neli kaaslast hukkusid tagasiteel lõunapooluselt kurnatuse, nälja ja karmi külma tõttu. Scotti ja tema kolme kaaslase surnukehad leiti 12. novembril 1912.[2] Surnukehade juurest leiti esimesed Antarktikast leitud fossiilid, mis tõestasid, et Antarktika oli kunagi olnud osa suuremast kontinendist.[3]
Viited muuda
- ↑ "Captain Robert Falcon Scott". International Antarctic Centre. Vaadatud 20. november 2020.
- ↑ "Scott of the Antarctic: the lies that doomed his race to the pole". The Guardian. Vaadatud 20. november 2020.
- ↑ "Four things Captain Scott found in Antarctica (and one that found him)". BBC News. Vaadatud 20. november 2020.