Ripsmed (organellid)

Ripsmed ehk tsiilid (cilia) on eukarüootsete rakkude 5–10 µm pikkused ja 250 nm paksused tsütoplasma väljasopistised. Ripsmed on enamasti liikuvad ning võivad olla epiteelrakkude pinnal asetsevad diferentseerunud väljasopistised (elundid). Ripsmed täidavad enamasti liikumis- või toitumisülesannet.

Ripsmeid esineb kõikidel loomadel. Ripsloomad ehk tsiliaadid on nimetuse saanud raku pinnal olevate liikuvate ripsmete järgi. Seevastu ümarloomade ehk nematoodide ripsmed on liikumatud.

Ripsmed sarnanevad ehituselt viburiga, nad koosnevad protoplasmast. Viburiga võrreldes on ripsmed suhteliselt lühemad (5–10, harva kuni 20 mikromeetrit) ja erinev liikumisviis: kui viburid liiguvad kruvitaoliselt, siis ripsmed löövad ühes suunas. Mõnikord on ripsmed liitunud ja moodustavad väädikuid.

Vaata ka

• Karv
• Vibur