Riikliku julgeoleku major

Riikliku julgeoleku major (vene keeles майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees aastatel 1935–1940 brigaadikomandör, 1940–1943 polkovnik ja 1943–1945 major.

Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel

Nõukogude Liidus olid riikliku julgeoleku eriauastmed kasutusel NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (1935–1945) ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis (1941–1945).

Riikliku julgeoleku majori lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943). 1943. aastal võeti kasutusel õlakud

Riikliku julgeoleku majori auaste oli aastatel 1935–1943 riikliku julgeoleku vanemmajorist madalam ja riikliku julgeoleku kaptenist kõrgem; aastatel 1943–1945 riikliku julgeoleku alampolkovnikust madalam ja riikliku julgeoleku kaptenist kõrgem.

Eriauastme kaotamine muuda

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 6. juulist 1945 riikliku julgeoleku eriauastmed kaotati ja asendati sõjaväeliste auastmetega. Seoses sellega toimus auastme kaotamise ajal elus olnud eriauastme omanike ümberatesteerimine, mille tulemusena paljud riikliku julgeoleku majorid said üldväelise majori auastme.