Riia Vagunitehas
Riia Vagunitehas (Rīgas Vagonbūves Rūpnīca, lühend RVR) on Läti masinaehitustehas. Oma tegevusaastate jooksul on toodetud peamiselt elektri- ja diiselronge ning tramme.
Ajalugu muuda
Vagunitehas tegutseb alates 1895. aastast, mil Austria päritolu Vene ettevõtja Oskars Freyvirts asutas aktsiaseltsi Fenikss. Esimesed töökojad valmisid 1897. aastal arhitekt Karls Ioganns Feljsko eestvõttel Riia lähistele. 20. sajandi alguseks töötas ettevõttes 2000 töölist. Enne Esimest maailmasõda toodeti peamiselt Venemaa turule, sealhulgas ka erivaguneid tsaari õukonnale. 1930. aastatel valmis Ford Motor Company litsentsi alusel 332 sõidu- ja 1200 veoautot ning 200 bussi. Nõukogude perioodil tõusis Riia Vagunitehas Nõukogude Liidu suurimaiks elektrirongide tootjaks. 21. sajandil on Riia tehase peamised koostööpartnerid Läti, Leedu, Eesti, Venemaa, Valgevene, Gruusia ja Soome raudtee-ettevõtted[1].
Tänapäeval toodetakse diiselronge DR1B[2] ja elektrironge ER2T, ER2TM ja ER9TM[3].
Eesti muuda
Riia Vagunitehasese koostööpartner Eestis oli Elektriraudtee AS. Reisijateveoettevõte kasutas elektrironge, mille tehniline hooldus ja remont toimus 1962. aastal valminud Pääsküla veduridepoos.
Esimesed viis kolmevagunilist elektrirongi seeriast Sr3 (Ср3) saabusid Eestisse 8. juunil 1958. 1970. aastatel lisandusid uue põlvkonna rongid seeriast ER. Taasiseseisvumise järel liikusid Eesti raudteedel 17 elektrirongi koosseisu: 10 seeriast ER1 (ЭР1), 4 ER2 (ЭР2) ja 3 ER12 (ЭР12)[4].
Elektriraudtee müüs 2013. aastal kogu oma vana rongipargi Läti ettevõttele Holdinga Kompānija FELIX Ltd, kuna ettevõte alustas opereerimist uute Stadler Flirt rongidega.[5]
Viited muuda
- ↑ RVR vēsture A/S "Rīgas Vagonbūves Rūpnīca"
- ↑ Dīzeļvilcieni.[alaline kõdulink] A/S "Rīgas Vagonbūves Rūpnīca"
- ↑ Elektrovilcieni.[alaline kõdulink] A/S "Rīgas Vagonbūves Rūpnīca"
- ↑ Ajalugu. Elektriraudtee
- ↑ Elektriraudtee vanad rongid müüakse Lätti (25. juuni 2013)