Richard Feynman
Richard Phillips Feynman ([f'ainmän], 11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
| Richard Feynman | |
|---|---|
 Richard Feynman (1984) | |
| Sündinud |
11. mai 1918 Queens, New York, USA |
| Surnud |
15. veebruar 1988 (69-aastaselt) Los Angeles, California, USA |
| Alma mater |
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (S.B. 1939) Princetoni Ülikool (PhD 1943) |
| Abikaasa |
|
| Lapsed |
Carl Feynman Michelle Feynman |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | teoreetiline füüsika |
| Töökohad |
Cornelli Ülikool California Tehnoloogiainstituut |
| Tuntumad tööd | |
| Tunnustus |
|
| Autogramm | |
 | |
Feynman pani aluse kvantelektrodünaamikale, uuris ülikülma vedela heeliumi ülivoolavust ja esitas osakestefüüsikas partonite mudeli.
1965. aastal pälvis Feynman koos Julian Schwingeri ja Shin'ichirō Tomonagaga Nobeli füüsikaauhinna oma uurimuste eest kvantelektrodünaamika alal.
Richard Feynman leiutas ka elementaarosakeste käitumise piltliku kujutamise meetodi, mida tuntakse Feynmani diagrammidena, mis on füüsikateoreetikute seas tänapäevani laialdaselt kasutusel.
Oma eluajal sai Feynmanist üks maailma tuntumaid teadlasi. 1999. aastal nimetas Briti ajakiri Physics World Feynmani üheks kümnest kõigi aegade tähtsaimast füüsikust.
Feynman aitas teise maailmasõja ajal kaasa tuumapommi väljatöötamisele. 1980. aastatel oli Feynman Rogers Commissioni liige ja uuris kosmosesüstiku Challenger katastroofi. Lisaks tööle teoreetilises füüsikas peetakse Feynmani pioneeriks kvantarvuti väljatöötamise alal ning teda tunnustatakse nanotehnoloogia kontseptsiooni väljamõtlemise eest.
Feynman oli innukas füüsika populariseerija, temalt on ilmunud raamatuid ja ta enda peetud loengute publikatsioone. Üks neist on 1959. aastal avaldatud loeng nanotehnoloogiast "There's Plenty of Room at the Bottom". Feynman on avaldanud kolmeköitelise teose oma bakalaureusekraadi loengutest, mille pealkiri on "Feynman Lectures on Physics". Tuntud on tema poolautobiograafilised raamatud "Surely You're Joking, Mr. Feynman!" ja "What Do You Care What Other People Think?".
Lapsepõlv muuda
Richard Philips Feynman sündis 1918. aastal New Yorgi Queensi linnaosas [1]. Tema isa ja ema olid mõlemad leedu juudid, kuid nad ei pidanud end usklikeks [2]. Feynman on öelnud, et ta oli nooruses veendunud ateist. Nagu Albert Einstein ja Edward Teller, hakkas Feynman hilja rääkima, kolmandaks eluaastaks polnud ta öelnud ühtegi sõna.[3] Lapsena oli Feynman andekas inseneriteaduses, tal oli kodus katselabor ning talle meeldis parandada raadioid. Kooli ajal lõi Feynman koduvalvesüsteemi, kui tema vanemad olid päeva ajal väljas.[4]
Manhattani projekt muuda
1941. aastal, mil Euroopas käis teine maailmasõda, aga USA ei olnud veel sõtta kaasatud, töötas Feynman suve jooksul USA Pennsylvania osariigis Frankfordi Arsenalis ja uuris ballistikaprobleeme.[5] Pärast Pearl Harbori rünnakut, kui USA sõtta kaasati, värbas Robert R. Wilson Feynmani oma meeskonda. Wilson töötas, et toota rikastatud uraani, mida saaks kasutada tuumapommis. Projekt on osa Manhattani projektist. Wilsoni meeskond töötas seadme kallal, mida nimetatakse isotroniks, mis elektromagnetiliselt eraldas uraan-235 uraan-238-st.[6]
Füüsika muuda
California Tehnoloogiainstituudis uuris Feynman ülikülma vedela heeliumi ülivoolavust. Sellises seisundis voolavana näib, et heeliumil puudub täielikult viskoossus. Feynman andis kvantmehaanilise seletuse nõukogude füüsiku Lev D. Landau ülivoolavuse teooriale.[7] Rakendades probleemile Schrödingeri võrrandit, ilmnes, et ülivoolav vedelik näitas kvantmehaanilist käitumist, mis oli makroskoopiliselt jälgitav. See aitas lahendada ülijuhtivuse probleemi, aga lahendus jäi Feynmanile mõistmatuks.[8] See lahendati BCS-teooriaga ülijuhtivuse kohta, mille esitasid John Bardeen, Leon Neil Cooper ja John Robert Schrieffer.[7]
Challengeri katastroof muuda
Feynmanil oli oluline roll Challengeri katastroofi uurimises. Televisiooniülekandes demonstreeris Feynman, et materjal, mida kasutati raketi O-rõngastes, muutus külma ilmaga vähem vastupidavaks. Feynman näitlikustas seda, surudes tangidega sellest materjalist näidise kokku ja pannes selle siis jääkülma vette. Komisjon tegi lõpuks kindlaks, et katastroofi põhjustas see, et esmane O-rõngas ei olnud Cape Canavera ebatavaliselt külma ilmaga nõuetekohaselt suletud.[9]
Tunnustus muuda
- 1954 – Albert Einsteini auhind
- 1954 – valiti USA Teaduste Akadeemia liikmeks (hiljem loobus liikmesusest)
- 1965 – Nobeli füüsikaauhind
- 1965 – valitiLondoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1979 – National Medal of Science
Teosed eesti keeles muuda
- Richard P. Feynman. Kuus kergemat lugemist ("Six easy pieces"). Tõlkinud Toomas Rosin. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2014, 182 lk, ISBN 978-9985774533
- Richard P. Feynman. Te ju naljatate, hr. Feynman!. Tõlkinud Eerik Reiter ja Liis Vaher, Ilmamaa, Tartu 2017, 400 lk, ISBN 978-9985776452
Viited muuda
- ↑ "Richard Feynman".
- ↑ "Richard Feynman".
- ↑ Marcus Chown (2. mai, 1985). "Strangeness and Charm". New Scientist. Lk 34.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Henderson, Harry (2011). Richard Feynman: Quarks, Bombs, and Bongos. Chelsea House Publishers.
- ↑ Gribbin, John; Gribbin, Mary (1997). Richard Feynman: A Life in Science.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Feynman, Richard P (1985). Surely You're Joking, Mr. Feynman!: Adventures of a Curious Character.
- ↑ 7,0 7,1 James Gleick (1992). Genius: The Life and Science of Richard Feynman. Pantheon Books.
- ↑ David Pines (1989). "Richard Feynman and Condensed Matter Physics".
- ↑ James Gleick (1988). "Richard Feynman Dead at 69; Leading Theoretical Physicist".
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Richard Feynman |