Renāte Blumberga
Renāte Blumberga (sündinud 26. veebruaril 1971[1]) on liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane, kes keskendub liivi keele, liivlaste ajaloo ja kultuuri uurimisele ja tutvustamisele.
Ta on õppinud läänemeresoome keeli Läti Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis. 1993. aastal lõpetas ta Läti Ülikooli ajaloo- ja filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe, 1997. aastal sai sealsamas magistrikraadi tööga "Dzīvesstāsts – etniskās identitātes pētījuma avots" ("Elulugu – etnilise identiteedi uurimise allikas").[1] Seppo Suhoneni toel sai ta stipendiumi Helsingi Ülikoolis soome keele oskuste täiendamiseks (1998–1999). Aastail 1998–2001 oli ta Läti Ülikooli ajaloo õppekava doktorant, 2002. aastal kaitses ta doktoriväitekirja Soome arhiivides leiduvate liivi etnograafiliste materjalide teemal ("Etnogrāfiskie materiāli par lībiešiem Somijas avotu krātuvēs").[2]
Ta on töötanud Läti Ülikooli ajaloo instituudis (2004–2010).
Ta on vanemteadur Läti Ülikooli liivi instituudis, mis asutati 21. septembril 2018.[3]
Monograafia "Lībieši dokumentos un vēstulēs: Somijas zinātnieku ekspedīcijas pie lībiešiem" ("Liivlased dokumentides ja kirjades: Soome teadlaste ekspeditsioonid liivlaste juurde", 2006) eest pälvis Renāte Blumberga Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia Läti ergutuspreemia.[2]
Ta on üks koguteose "Liivlased: ajalugu, keel ja kultuur" (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011) koostajatest ja toimetajatest koos Tapio Mäkeläineni ja Karl Pajusaluga.[4]
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Renāte Blumberga saidil livones.net
- ↑ 2,0 2,1 Lembit Vaba, "Lätlased avastavad liivlasi", Keel ja Kirjandus, 1, 2007, lk 71–72.
- ↑ Valts Ernštreits, "Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus", Sirp, 9. august 2019.
- ↑ Lembit Vaba, "Kõigekülgne kogumik liivi kultuurist ja keelest[alaline kõdulink], Keel ja Kirjandus, 7, 2012, lk 549–556.
- ↑ "Renāte Blumberga receives Baltic Assembly Prize for Science", Latvijas Republikas Saeima, 07.10.2013