Vikipeedia

Rein Rannap

eesti helilooja ja pianist

Rein Rannap (sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas) on eesti helilooja ja pianist.

Rein Rannap (2007)

Haridustee muuda

Pianistikarjäär muuda

Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast. Tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas 1968. aastal George Gershwini „Rhapsody in Blue”.[1] Ta jõudis finaali esimesel vabariiklikul pianistide konkursil 1968. aastal, võitis järgmise konkursi 1973. aastal ning jõudis finaali ka rahvusvahelisel Bachi-nimelisel konkursil Leipzigis 1976. aastal.[2] Ta on andnud klaverikontserte paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides.

1987. aastal põgenes Rannap Nõukogude Liidust Itaalia kontserdireisi ajal. Algul elas ta Itaalias, seejärel Ameerika Ühendriikides. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist ette teadnud.[3]

Ta on olnud mitme eesti helilooja, sealhulgas Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, Raimo Kangro klaveriteoste esmaesitaja.

Aastatel 1997–2010 korraldas Rannap Eestis ulatuslikke kontserdisarju (mõni neist koosnes koguni 30 kontserdist). Tema esinejanimi oli Klaveripoeg ja kaubamärk “Klaver tuleb külla” – selle raames andis ta oma isiklikul kontsertklaveril kontserte Eesti maakirikutes.

Ta on esinenud kontsertidega Saksamaal, Venemaal, Jaapanis ja mujal, eriti menukaks osutusid aga kontserdireisid Hiina suuremates linnades 2014. ja 2017. aastal.

Popmuusik muuda

Popmuusikuna on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ja juht. Esimest korda oli Ruja laval 1971. aasta sügisel. Esimesed Ruja lood, mis sama aasta 22. oktoobril Eesti Raadio stuudios salvestati, olid Rannapi loodud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". 1972. aasta mais esines ansambel Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis", 1974. aastal ka Estonia kontserdisaalis. Okupatsioonivõimude arvates sobimatult läbi viidud kontsertide tõttu sai Ruja 1970. aastatel kaks esinemiskeeldu.

Ansambli Ruja juhtliikmena ja heliloojana tegutses Rannap aastatel 1971–1975 ja 1981–1982. Ruja esituses on välja antud mitu heliplaati peamiselt Rannapi loodud pop- ja rokklugudega. Rein Rannap on öelnud: "Popmuusika oli midagi kõrvalist ja ajutist, aga 50 aastat hiljem tuleb tõele näkku vaadata ja endale aru anda, et vanuses 17–29 loodud laulud on just need, mille järgi inimesed mind tunnevad."[4]

Helilooming muuda

Rannapi isikupärane muusikaline käekiri on välja kujunenud juba varakult. Tema muusikat iseloomustab heakõlalisus ja meloodilisus. Suuremate mõjutustena on ta ise nimetanud rokki, varajast muusikat, rahvamuusikat, hiljem ka elektroonilist seisundimuusikat (ambient) ja ameerika minimalismi.[2]

Rannapi loomingut iseloomustab improvisatsioonilisus. Juba 1968. aastal ehk seitsmenda klassi koolipoisina esines ta oma trioga Tallinna džässifestivalil. Sestpeale on improvisatsioonid jäänud tema loomingu iseloomulikuks osaks. Nendega on ta hiilanud ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel ning andnud terviklikke soolokontserte, neid on jäädvustatud heliplaatidele. Tema nn vabad improvisatsioonid on kordumatult omapärases stiilis ega mahu rangelt ühtegi žanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rokk, eesti rahvamuusika, new age ja džäss.[5]

Ooperid, muusikalid muuda

  • "Protsess" (rokkooper, 1975)
  • "Muumimuinasjutt" (lastemuusikal 1986)
  • "Nurjatu saar" (2017)

Klaveriteosed ja -tsüklid muuda

  • "Naiivsed ja süütud palad" (1980–1982)
  • "Klaverikontsert" (1984)
  • "Cruise Control" (1991)
  • "Six-pack piano" (1997)

Orkestriteosed muuda

  • "Sümfoonia" (1986)
  • "Umbrellas" (1991)
  • "Eleegia" (1995)
  • "Papagoid" (1998)
  • "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)
  • "Fanfaarid" (2003)
  • Kammersümfoonia "La Sagrada Família" (2012, festivali Klaaspärlimäng tellimus)
  • "Helisev Eesti" (2015)
  • "Concerto in Rock" (2015)
  • Kontsertmarss "Ülev Eesti" (2017)

Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat, džässmuusikat, filmimuusikat, rahvalikku muusikat, lastelaule, muusikat estraadietendustele ja kuuldemängudele.

Filmimuusika muuda

  • 1973 "Lend" (animafilm)
  • 1973 "Purjed" (dokumentaalfilm)
  • 1974 "Autojuhid" (dokumentaalfilm)
  • 1974 "Värvilind" (animafilm)
  • 1975 "Lugu jänesepojast" (animafilm)
  • 1976 "Foorum" (dokumentaalfilm)
  • 1977 "Karikakramäng: Promenaad" (mängufilm)
  • 1977 "Karikakramäng: Salakütt" (mängufilm)
  • 1978 "Passioon" (dokumentaalfilm)
  • 1978 "Tallinn" (dokumentaalfilm)
  • 1979 "31. osakonna hukk" I jagu (mängufilm)
  • 1979 "Sireen" (dokumentaalfilm)
  • 1980 "31. osakonna hukk II jagu" (mängufilm)
  • 1980 "Minu Tartu" (dokumentaalfilm)
  • 1982 "Šlaager" (mängufilm)
  • 1983 "Peremehetunne" (dokumentaalfilm)
  • 2004 "Sigade revolutsioon" (mängufilm)

Levilaulud muuda

Kaaluka osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta enda loomingut esitanud rokkansamblit: Ruja (1971–1975 ja 1981–1982), Noor Eesti (1977–1978) ja Hõim (1979–1981). Rein Rannap on kirjutanud laule nii oma ansamblitele kui ka teistele solistidele, aktiivsem periood oli aastatel 1971–1983. Neid on esitanud näiteks Tõnis Mägi, Ivo Linna, Heidy Tamme, Marju Kuut, Maarja-Liis Ilus jpt. Tema laule (ja katkend kantaadist “Ilus maa”) on ette kantud ka üldlaulupidudel.[2]

1971. ja 1973. aastal võitis Rannapi laulud Tippmeloodia lauluvõistluse ("Sa tule nüüd", "Mis küll saab") ning 1974. ja 1975. aastal Eesti Raadio aastalõpu lauluvõistluse ("Keegi tulla võib", "Sinu hääl").

Rannapi loodud poplauludest on tuntumad "Suudlus läbi jäätunud klaasi", "Vana vaksal", "Raagus sõnad", "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Ühes väikses Eesti linnas", "Eesti muld ja Eesti süda", "Must lind", "Rahu", "Kel on laulud laulda" jt.

Diskograafia muuda

Aasta Album
1978 "Rein Rannap - Johann Sebastian Bach", Мелодия
1982 "Improvisatsioonid", Мелодия
1986 "Solo Improvisations", Мелодия
1989 "Kiri sinises ümbrikus", Мелодия
2004 "Tantsib klaveril", Klaveripoeg
2006 "Läbi jäätund klaasi", koos Maarja-Liis Ilusaga
2007 "Klaver tuleb külla"
2009 "Ilus maa", koos Kosmikutega, Klaveripoeg
2016 "Keelatud! Ruja varased laulud", Klaveripoeg
2018 "Tagasirändur", koos Ott Leplandiga, Full House Agency
2020 "Ikka ja alati. Ever & Forever", Klaveripoeg
Aasta Kogumik
2002 "Varajased laulud". 4 CD-d, hyper.records
2018 Eesti Kullafond. "58 parimat lugu", Hitivabrik
2023 "Anima POP – Music From Estonian Animations 1965-1986", Raadio Kohila Records

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Tema onu oli lastekirjanik Jaan Rannap.

Kaur ja Pärt on Rein Rannapi pojad esimesest abielust. Abielust laulja Katre Kõivaga on tal poeg Ikevald Rannap (esinejanimega Ike Rann).[8] Rannapi praegune elukaaslane on Eve Aus.[9]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Rein Rannap. Eesti Heliloojate Liit.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Rein Rannap. interpreet.ee
  3. ↑ "Rein Rannap: kavandasin Eestist emigreerumist kuus aastat!" Postimees, 28.08.2011.
  4. ↑ Rein Rannap: muusika ei mängi mul mitte kunagi taustaks. menu.err.ee, 8. jaanuar 2023.
  5. ↑ Rein Rannapi elulugu portaalis õpetaja.edu. Vaadatud 06.11.2023.
  6. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3551
  7. ↑ "PÖFF esimese elutööpreemia sai helilooja Rein Rannap". Err.ee. 4. november 2023. Vaadatud 28. veebruaril 2024.
  8. ↑ Rein Rannapi poeg abiellub. ohtuleht.ee, 3. november 2011.
  9. ↑ Rein Rannap: mu varasemad suhted on lagunenud ... kroonika.delfi.ee, 10. september 2018.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rein_Rannap&oldid=6592962"