Rein Haljand

eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane

Rein Haljand (sündinud 12. mail 1945 Tallinnas) on eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane.

Ta alustas ujumistreeninguid 1959. aastal Tallinna Kalevis Sylvi Pressi juhendamisel. Ta tuli aastatel 1962–1967 kuuel korral vaba-, selili- ja teateujumises Eesti NSV meistriks ning oli kolmel korral teateujumises Eesti NSV rekordi püstitajaid. Ta kuulus aastatel 1960–1968 Eesti NSV ujumiskoondisse.

Ta lõpetas 1962. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1966. aastal TPedI kehakultuuriteaduskonna.[1] Ta kaitses Moskvas 1975. aastal väitekirja liblikujumise liigutuste struktuurist ning sai pedagoogikakandidaadi kraadi.

Ta töötas aastatel 1966–2012 Tallinna Ülikoolis ja selle eellastes õppejõuna. 1992–2005 oli Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan, 1997–2002 ja 2005–2007 spordipedagoogika õppetooli juhataja. 1992–1997 ja 2007–2012 oli ta Tallinna Ülikooli kinesioloogia õppetooli juhataja ning 2007–2012 professor, alates 2012. aastast emeriitprofessor.

Töid muuda

  • 1989 – "Ujumistehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll"
  • 1992 – "Ujumisstartide tehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll"
  • 1995 – "Barcelona ’92. XXV olümpiamängud" (kaasautor)
  • 2000 – "Swimming technique analyses"
  • 2007 – "Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika" (kaasautor)
  • 2010 – "Liikumise ja spordi ABC" (kaasautor)

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. "Haljand, Rein". // Eesti teaduse biograafiline leksikon. I kd, A-Ki. Tallinn 2000. Lk 335.
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 17689

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.