Reekviem (muusika)

Reekviem on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil.

Reekviemis on 11 osa.

Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles gregooriuse koraali viisidega. Viimasel ajal kasutatakse ka tõlkeid.

Reekviemi esitab koor ning kaastegevad võivad olla solistid, orkester ja orel.

Reekviem koosneb kindlakskujunenud ladinakeelsete tekstidega lauludest, kuigi iga teos neid kõiki ei sisalda. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku tavalise missa osadega, ära jäävad Gloria ja Credo.

Requiem aeternam dona eis, Domine (Igavest rahu anna neile, Issand) on reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse.

Dies irae (Viha päev) sisuks on viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Selle osa tekst loodi XIII sajandi keskel.

Confutatis (Äraneetud) kirjeldab patuste hirme ja piinasid.

Lacrimosa (Pisarad) annab edasi kurbust ja hingevalu.

Sisuliselt kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, kuid on heliloojaid, kes kõiki kolme muusikaliselt eraldi kujutavad.

Esimese polüfooniliselt mitmehäälse reekviemi komponeeris Johannes Ockeghem (1410–1497).

Reekvieme on kirjutanud paljud heliloojad:

• Johannes Ockeghem (1410–1497)
• Orlando di Lasso (1532–1594)
• Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525/1526–1594)

• Hector Berlioz
• Johannes Brahms
• Charles Gounod
• Cyrillus Kreek
• Ferenc Liszt
• Reekviem – Wolfgang Amadeus Mozart (lõpetas Süssmayer)
• Camille Saint-Saëns
• Franz Schubert
• Robert Schumann
• Igor Stravinski
• Reekviem – Erkki-Sven Tüür
• Giuseppe Verdi
• Andrew Lloyd Webber

Kirjandus

• Karp, Eve. "Muusika IX klassile" Tallinn, 1998