Rebekk
Rebekk on pooliku pirni kujulise kerega puidust poogenkeelpill, mis oli populaarne 14.–16. sajandil.
Ühe käega mängitakse poognaga ja teise käega vajutatakse sõrmedega keeltele, et helikõrgust muuta.
Seda hoitakse mängides kas kaenlaaugu juures või lõua all ning mängimiseks kasutatakse nn renessansspoognat, mida kasutati samal ajastul ka viiuli mängimiseks. Rebekk koosneb kolmest põhiosast: korpus, tekk ja sõrmlaud. Korpus koosneb omakorda kerest, kaelast ja peast. Kere otsas on nupp ehk nael, mis hoiab kinni keeltehoidjat. Keeli hoiab üleval roop. Rebeki pea võib olla erineva kujuga; kõige tavalisem on selline nagu viiulil või rombikujuline. Teki sees on kõlaaugud või rosetid, et kõla võimendada. (Rebeki osade tähendust saab teada Vikipeedia artiklist viiuli kohta.)
Häälestus muuda
Rebekil on 2–5, enamasti 3, keelt. Keeli häälestatakse kvintide kaupa häälestuspulkade abil. Rebekk oli 14.–15. sajandil kõrgehääleline instrument, kuid 16. sajandil tehti sellele ka madalama häälega versioonid (alt-, tenor- ja bassrebekk).
Ajalugu muuda
Nagu paljude keelpillide, nii ka rebeki juured ulatuvad Kesk-Aasiasse. Vanim teadaolev eelkäija oli rabab, mida mängiti Araabias. Seda mängiti poognaga, hoides pilli põlve peal. Tänapäeval pole ühtegi rababi säilinud, aga leida võib pildimaterjali, näiteks keskaegseid illustratsioone.
Rababi levikuga Põhja-Aafrikasse ja Türgi aladele tekkisid Bütsantsi lüüra ja Hispaania rabab, millest rebekiga sarnaneb just viimane.
Tänapäev muuda
Rebekk on tänapäeval haruldane muusikainstrument. Eestis kasutavad rebekki näiteks Vaikuse Muusika Stuudio muusikud.