Raudteetransport Islandil
Islandil puudub ühistranspordisüsteemi kuuluv raudteesüsteem. Saarel on küll olnud kolm väikest raudteed, kuid need ei ole kunagi olnud üldise ühistranspordisüsteemi osa.
Reykjavíki sadama raudtee muuda
Raudteevõrk muuda
Ilmselt kõige tuntum Islandi raudteeprojekt on Reykjavíkis asunud sadamaraudtee. Aastatel 1913–1928 kasutusel olnud ja sadama lainemurdjate ehituseks kasutatud raudtee oli 900 mm rööbaste vahekaugusega kitsarööpmeline raudtee. Raudtee lähtus linnast väljas asunud karjäärist – kohast Perlan, mida tänased turistid tunnevad kui sooja vee hoiukoha ja pöörleva restorani järgi. Sealt läks raudtee veidi edasi kuni raudteesõlme, möödasõidusõlme ja manööverdusrööbasteni. See raudteesõlm omakorda asus veidi lõuna pool suurest väljast, millest sai hiljem Reykjavíki lennujaam.
Sealt suundus üks raudteeliin läände, liikudes ümber linna lääneserva ning jõudes seejärel sadama värskelt ehitatud läänepoolse muuli äärde Effersey saarel. Seal leiduv kõrvaltee võimaldas rongidel tagurdada mööda sadama välismüürile ehitatud täiendavat rada, mida müüri pikemaks kasvades jooksvalt pikendati. Esimesest sõlmest suundus teine liin ida poole, liikudes taludest mööda linnast vaid veidi välja jäänud vedurite depoosse ning edasi veel ühe sõlmeni, kust viis lühike raudteeharu teise karjäärini (see koht asub praegu linna elamupiirkonna südames). Ida suunas liikunud põhiharu suundus aga kaide ääres asunud raudteesõlmeni.
Kail olnud sõlmest suundus üks rada mööda kaiäärset maariba (kuhu on praegu üks vedur vaatamiseks välja pandud) ning teine suundus edasi mööda idapoolset sadama müüri.
Raudteeplaanid on säilinud 1902. aastast pärineval kaardil, mida on 1913. aastal käsitsi muudetud. Kaardi originaali omanik on N. P. Kirk, kuid kaardi koopiad leiduvad Reykjavíki Sadama kontorites ja Árbæri muuseumis.
Vedurid muuda
Raudteel töötasid kaks Saksamaa ettevõttes Jung toodetud auruvedurit, mis on mõlemad ka säilinud. 1890. aastatel Saksamaal ehitatutena töötasid need enne 1913. aastal Islandile importimist põgusalt ka Taanis. Vedur Pioner on nüüd Árbæri muuseumi püsieksponaat ning vedur Minør, mida hoiti aastaid sodihunnikute all angaaris, on nüüd vabaõhu-püsieksponaat Reykjavíkis.[1] Reykjavíki Meremuuseumis on välja pandud selle raudtee mudel, kus on kujutatud ka tööd tegevaid vedureid. Esimesena kõrvaldati kasutusest Minør, kuid Pioner (mis oli saanud 1910. aastal tööea pikendamiseks uue aurukatla) töötas kuni raudtee sulgemiseni 1928. aastal.
Veerem muuda
Selle raudtee põhisõiduk oli neljarattaline lahtine vagun. Neid töötas raudteel suur hulk ja need olid ehitatud laadimise ja mahalaadimise jaoks täielikult avanevate külgedega. Arvatakse, et neist ükski ei ole säilinud.
Õnnetused muuda
Islandi esimene rongiõnnetus toimus sadamaraudteel. Árbæri muuseumi andmed näitavad, et kahe maailmasõja vahelisel ajal sattusid õnnetustesse mõlemad vedurid.
- Pioner juhiti vandaalide poolt meelega rööbastelt maha: vandaalid panid üle raudtee keti ja nende poolt vedurisse laaditud kivid vajutasid selle küljed alla. Hiljem nad väitsid, et nad olid kontrollinud veduri vastupidavust (vedur oli üle elanud nende varasemad katsed müntide ja laudade rööbastele asetamisega).
- Minør seevastu oli seotud tõelise õnnetusjuhtumiga, kui osa raudteest veduri all lagunes. Hiljem leiti, et selle põhjustasid seda raudtee osa toetanud puidust liiprid, mis olid ära mädanenud.
Kárahnjúkari kergraudtee muuda
Tegemist on 21. sajandi algusaastatel ehitatud kergraudteega, mis rajati seoses Kárahnjúkari hüdroelektrijaama projektiga ning kus sõitsid diiselrongid. Raudteel sõitsid kolm rongi ööpäev läbi ning vedasid inimesi, betooni ja kõike muud, mida oli puurimismasinate käigushoidmiseks tarvis.[2] Rongi koosseisud koosnesid valget värvi vedurist ja vagunitest ning need olid ehitatud Saksamaa tehases Schoma Lokomotiven. Raudtee tööiga oli piiratud projekti ehitusajaga ja nüüd see raudtee enam käigus ei ole. Suur osa kasutatud varustusest renditi Itaaliast ja tagastati pärast ehitustööde lõppu.
Õnnetus muuda
2004. aastal toimus saareriigi esimene kahe rongi kokkupõrge. Töölisi vedanud rong sõitis Valþjófsstaðarfjalli mäe aluses tunnelis otsa betooni vedavale rongile ja õnnetuses sai vigastada kolm inimest.[3]
Korpúlfsstaðiri taluraudtee muuda
Korpúlfsstaðir oli üks Islandi esimesi tööstusliku põllumajandusega tegelevaid talusid. Selle rajas 1930. aastal islandlasest tööstur Thor Jensen Reykjavíki äärelinna, Þingvellirile viiva tee äärde. Talu 600 mm rööbaste vahekaugusega kitsarööpmeline raudtee võimaldas transportida kaupu ja materjale talu piires. Veermik koosnes peamiselt neljarattalistest vagunitest ning mõlema dokumenteeritud külastuse ajal (aastatel 1984 ja 1993) ei olnud seal töötavat vedurit[4]. Vaguneid liigutas talus töötav personal ning ei ole teada, kas raudteel oli algselt kasutusel ka vedur. Korpúlfsstaðiri talu enam ei tegutse ning selle maadele on rajatud golfiväljak ja kool, mis kasutavad ka endisi taluhooneid. Ühtegi raudtee osa säilinud ei ole.
Muud väljapakutud raudteeideed muuda
1920. aastatel tehti ettepanek rajada raudtee Reykjavíkist Selfossini, kuid plaan ei teostunud. Viimasel ajal on aeg-ajalt välja pakutud Reykjavíki ja Keflavíki rahvusvahelist lennujaama ühendav reisirongidele mõeldud raudtee, kuid selle asemel ehitati sinna 2008. aastal neljarealine maantee nr 41.
2008. aastal tegid kõigi Alþingi kuuluvate parteide 12 esindajat ettepaneku uurida Reykjavíkist Keflavíki lennujaamani viiva raudtee ehitamise võimalikkust ning ka pealinna piirkonda hõlmava kergraudteesüsteemi rajamist.[5][6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Raamatus "The Locomotives in Reykjavík" (Arbæjarsafn, 1982) leidub vedurite kohta rohkem andmeid (nii islandi kui inglise keeles).
- ↑ "Trains and trolls". Landsvirkjun. 10.12.2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2010.
- ↑ "Three slightly injured in rail mishap in Adit 3". Landsvirkjun. 07.10.2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2011.
- ↑ 1984. aasta külastuse aruande leiab siit: umbes poole artikli pealt
- ↑ "Iceland studies airport link". Railway Gazette International. 01.07.2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.02.2012. Vaadatud 21.04.2014.
- ↑ "Vilja láta skoða hagkvæmni lestarsamgangna". mbl.is. Vaadatud 19.02.2008.