Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Selles kontekstis on nende all mõeldud muinasajal Eesti vallutanud ristirüütleid.

Neid on mainitud eepose kahekümnendas loos (Valmistumine sõjaks. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.). Kalevipoeg kogub väe Emajõe kaldale ning kolmandal päeval läheb vägi Taara mäelt taplusesse:

Mässamine möllamaie
Raudariides rüütlitega,
Keda laevad kaugelt kannud,
Vetelained viletsuseks
Meie maale mängitanud........
Kalevite kange poega
Puistas, pillas raudamehi
Lademesse lagedalle,
Viskas vaenlast vankumaie,
Pärast pakku põgenema.[1]

Järgnesid lahingud poolakate, tatarlaste, leedulaste ja Vene väega. Langes Sulevipoeg. Peale lahingute lõppu läks Kalevipoeg Koiva jõe äärde puhkama. Sinna saabusid läbirääkimistele raudmeeste saadikud, kes üritasid teda reetlikult selja tagant surmata:

Kui nad mõõgad mõrtsukana
Salanõude sünnitusel
Tuppedesta tõmbasivad,
Miska meesta mõrtsukana
Tagantselja tahtsid tappa.[1]

Saadikud said oma palga, kuid siis saadeti raudmeeste poolt uus vahendaja:

Teisel korral tuli targem
Petiskeelil poisikene
Kalevipoega kiusamaie,
Keda rannast raudalased
Saatnud kaupa sobitama.[1]

Kalevipoja vastus oli lühike:

Võõra voliduse alla.
Kalevite kanget kaela
Saa ei kütke kinnitada,
Orjaike ormandada.[1]

Viited muuda