Rannapatarei nr 43

 See artikkel on Saaremaal Sõrve säärel asunud patareist; Saaremaal Kübassaare poolsaarel asunud patarei kohta vaata Rannakaitsepatarei nr 43 (Kübassaare)

Rannikupatarei nr 43 oli Peeter Suure merekindlusele allunud rannakaitsepatarei Saaremaal Sõrve sääre lähedal. Patarei eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Kura kurgus.

Rannapatarei nr 43

Piirkonna kohta kasutati venekeelset nimetust Sääre neem (мыс Церель) ja patarei kohta nimetust Sääre patarei (Батарея "Церель" Моонзундского архипелага).

3. suurtükipositsioon (2009)
3. suurtükipositsioon (2009)
3. suurtükipositsioon (2009)

Patareipositsioon muuda

Sääre patarei rajati Sõrve poolsaare lõunatippu Sääre küla ja Sõrve tuletorni lähedusse 1916.-1917. aastal. Rannapatarei nr 43 jaoks ehitati neli tugevat maapealset betoonist suurtükialust, millest kolm paiknesid ühel ida–läänesuunalisel sirgel ja läänepoolseim oli mõnevõrra tahapoole nihutatud. Suurtükialused on ka tänapäeval piirivalvekordoni lähedal vaadeldavad. Rannapatarei maa-alusele vundamendile valati ligi 10-meetrise läbimõõduga taldmik, mille lamedal serval paiknes kaherööpmeline tugitee suurtüki rullikutel pööramiseks. Keskel kõrguva koonilise aluse sisse on ringjooneliselt monteeritud 29 suurtükiplatvormi 60-mm läbimõõduga kinnituspolti. Kahel suurtükialusel valmis ka 10 meetrit kõrged ja 4,5 meetrit paksud maapoolse sektori kaitseseinad[1].

Patarei koosnes neljast suurtükist, mis olid paigutatud paariti, vahekaugusega paarides 63 m, paaridevaheline kaugus 112 m. Kolm suurtükki asusid ühel joonel, üks aga teistest 20 meetrit tagapool. Patarei sai lahinguvalmis 24. aprillil 1917. aastal.

Lahingutegevuse alguseks jõuti betoneerida kõik neli tömpkoonuse kujulist suurtükialust ja monteerida soomustornides asuvad laskeseadeldised. Laskeseadeldiste kaitseks projekteeritud 4,3 meetri paksustest betoonist kaitseseinad ehitati osaliselt vaid II ja III suurtükipositsiooni ette. Mehhanismide käivitamiseks rajati kaks puit-muldvarjendites asuvat diisel-elektrijaama koos kütusehoidlatega.

Suurtükipositsioonist veidi tagala poolejäid teise liini laskemoonakeldrid, komandokeskus ja vaatlus-tulejuhtimise torn. Kogukompleksi ühendas Mõntu sadamaga 5 kilomeetri pikkune kindlusraudtee.

Rannapatarei nr 43 muuda

Rannapatarei nr 43 relvastatud nelja 305/52 (12"/52) suurtükiga, rannapatarei kuulus PSM 4. rannasuurtükipataljoni koosseisu.

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (12″/52 või 305/52):

Kahurite laskekaugus oli 152 kaabeltaud (28 km) ja laskekiirus 2 lasku minutis.[2] Vertikaalne laskesektor oli 110 ja horisontaalne 270. Kogu torni kaal oli 120 tonni. Patarei ülem oli (14.09-18.09.1917) Hüdrograafiakorpuse polkovnik, 1917. aastast 1. järgu kapten Konstantin Loman (Константин Владимирович ЛОМАН) (31.03.1880 – 18.09.1917).

Esimese maailmasõja ajal püüdsid Saksamaa keisririigi väed hävitada patareid nii merelt kui õhust, kuid Sääre patarei langes sakslaste kätte alles 15. oktoobril ukj 1917. aastal pärast dessantoperatsiooni Albion, kui rannapatarei meeskond loobus 15. oktoobril vastupanust ja evakueerus Mõntu sadama kaudu. Ööl vastu 1. oktoobrit rünnati Sõrve sääre 305 mm patareid ja seal sai kahjustada üks pommihoidla ja kui kogu patarei meeskond mürske ümber laadis teise hoidlasse, lahvatasid hoidlas seletamatutel põhjustel leegid ja toimus plahvatus. Surma sai 110 soldatit ja 7 ohvitseri, vigastatuid oli 60. See kaotus kahjustas oluliselt patarei võitlusvõimet.

Kõik neli betoonist suurtükialust on säilinud. IV suurtüki laskemoonakeldri jalamile on paigutatud Teise maailmasõja ajal 1944. aasta sügisel toimunud Sõrve sääre lõpulahinguid meenutavad mälestustahvlid nii Saksa kui ka Nõukogude sõduritele.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda