Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,[1] Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Elulugu muuda

Raimo Raag on ametniku poeg ja Virve Raagi abikaasa.[1]

Lõpetas 1972 Uppsalas Toomkooli (Katedralskolan) ja 1976 Uppsala Ülikooli soome-ugri, vene keele ja põhjagermaani keelte alal. Doktorikraadi (dr. phil.) sai 1982. aastal Uppsala Ülikoolist väitekirjaga "Lexical Characteristics in Swedish Estonian". Täiendanud end 1977 Rootsi Instituudi (Svenska Institutet) stipendiaadina Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis.

Aastast 1978 Uppsala Ülikooli soome-ugri instituudi õppejõud: teadur (forskarassistent) 1985–1991, ülikoolilektor (universitetslektor) 1991–2000, 2001– professor, ühtlasi 1984/85 Örebro Ülikooli eesti keele õppejõud ning 1993–1997 õppejõud Stockholmi Ülikooli eesti-rootsi tõlkide kursustel. Uppsala ülikooli dotsendi kutsenimetus 1988. Alates 1997. aastast Kammerkolleegiumi (Stockholm) eesti-rootsi ja rootsi-eesti tõlkide ja tõlkijate vannutamise komisjoni liige. Ajuti olnud Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja, 1990–2003 juhataja abi. Pidanud loenguid Eestis, Lätis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Kanadas, Ukrainas. Uppsala Ülikooli publikatsioonisarjade "Ursus" ja Opuscula Uralica" toimetajaid.

Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks valitud 2019. aastal keeleteaduse alal.

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkonnad: eesti keele ja läänemeresoome keelte eriti eesti keele ja kirjakeele ajalugu, sõnavara ja grammatika, eesti-rootsi keele- ja kultuurisuhted, eelkõige keelekontaktid, laensõnad, kakskeelsus, eestirootslased ja Rootsi eestlased, väliseestlus.

Teoseid muuda

Koostanud sõnaraamatuid. Üle 300 teadustrükise ja õppematerjali.[1]

  • Uusi eesti sõnu. Uppsala 1979
  • Estnisk fonetik. Uppsala 1981
  • Lexical Characteristics in Swedish Estonian. Uppsala 1982
  • Över stormande hav. Estländskt liv och leverne i Kumla 1944–1991. Üle tormise mere. Eesti elu-olu Rootsi väikelinnas Kumlas 1944–1991. Örebro 1992 (kaasautor Virve Raag)
  • Estniskt basordförråd. Basic Estonian Vocabulary I. Uppsala 1986, 7. trükk 2006
  • Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. // Linguistica Uralica (1981)
  • Finsk-ugriska institutionen i Uppsala 1894–1994 (kaastoimetaja L.-G. Larsson). Uppsala 1996
  • Elementär estnisk satslära. Uppsala 1997
  • Från allmogemål till nationalspråk. // Språkvård och språkpolitik i Estland från 1857-1999. Uppsala 1999
  • Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade. Tartu 1999
  • Folk och språk i Estland. Göteborg 2000
  • Setuerna i utkanten av öst och väst. Göteborg 2003
  • Lär känna estniskan. // En introduktion till estniska språket. Uppsala 2005. Teine, põhjalikult täiendatud trükk: Uppsala 2007
  • Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu 2008
  • Från Nyens skans till Nya Sverige. // Språken i 1600-talets Svenska rike (kaastoimetaja Bo Andersson). Stockholm 2012
  • Estniska från grunden. (Finsk-ugriska läromedel FU 25.) Uppsala 2014
  • Välis-Eesti 100 aastat, 1918–2018. Tallinn 2018.
  • Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koostanud ja toimetanud Raimo Raag (kaastoimetaja Jüri Valge). Tallinn-Tartu 2018.
  • Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal. (Emakeele Seltsi toimetised nr 82.) Tallinn: Emakeele Selts 2023

Liikmesus muuda

Stockholmis asuva Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige (1978-1995), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis (1979; auliige 2015), Eesti Teadusliku Instituudi (Rootsis) (1983) liige, Soome-Ugri Seltsi (1984) välisliige, Emakeele Seltsi välisliige (1989, auliige 2024), Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (USA) (2002), Societas Uralo-Altaica (Saksamaa), Kungliga Humanistiska Vetenskaps-Samfundet i Uppsala (2009, esimees 2022–2023), Baltic Heritage Networki (2012) liige; ajakirjade Keel ja Kirjandus, Tuna ja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Emakeele Seltsi aastaraamatu, Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatu ja Eesti Rahva Muuseumi toimetiste toimetuskolleegiumi liige.[1]

Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu saadik (2006–2014).

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  • EE 14. Lk 397
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm 1984 Lk 98
  • Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013), Tallinn 2014 lk 298–300 (J. Valge)
  • Keel ja Kirjandus nr 8, 2003 lk 625–627 (J. Viikberg)

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.