Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit

Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit ehk IFLA (International Federation of Library Associations and Institutions) on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. See on üleilmne infoteaduse ja raamatukogunduse informatsiooni vahendaja, mille iga-aastasel konverentsil saavad selle eriala spetsialistid kogemusi jagada. IFLA eesmärk on edendada rahvusvahelist teadus- ja koostööd kõigis raamatukogude tegevusi hõlmavates valdkondades. Aastateks 20132015 on IFLA president soome päritolu Sinikka Sipilä[1].

IFLA väga oluline partner on UNESCO. Paljud IFLA komisjonides koostatud manifestid on UNESCO-s tunnustatud.[2] IFLA kuulub Rahvusvahelisse Sinise Kilbi Komiteesse (International Committee of the Blue Shield), mille eesmärk on kaitsta sõja või loodusõnnetuse tõttu ohustatud kultuuripärandit.

Ajalugu muuda

IFLA asutati Šotimaal Edinburghis 1927. aastal. Asutamise resolutsiooni allkirjastasid 14-e Euroopa riigi ja Ameerika Ühendriikide raamatukoguühingute esindajad Ühendkuningriigi raamatukoguliidu CILIP 50. aastapäeval. IFLA esimeseks presidendiks valiti Rootsi Rahvusraamatukogu peadirektor Isak Collijn. Liidu põhikiri võeti vastu Roomas 1929. aastal raamatukogunduse ja bibliograafia kongressil.[3]

1930. aastatel liitusid esimesed ühingud väljastpoolt Euroopat ja Ameerika Ühendriike, nende seas Hiinast, Indiast, Jaapanist, Mehhikost ja Filipiinidelt. 1958. aastaks oli liikmeks astunud 42 riigi 64 ühingut. 1962. aastal loodi alaline sekretariaat ja 1970. aastaks oli liikmeid 250 kokku 52 riigist. 1971. aastast tegutseb sekretariaat Haagis. 1974. aastaks oli liikmeid juba 600 kokku 100 riigist.[3]

1976. aastast hakati lisaks raamatukoguühingutele võtma liikmeteks ka raamatukogundusega seotud institutsioone, sh raamatukogusid, raamatukogunduse õppeasutusi ja bibliograafiaasutusi. Samal aastal lisati liidu nimesse sõna institutsioon. Pärast seda on liikmeks astumise aluseid veelgi laiendatud, hõlmates ka näiteks eraisikuid.[3]

Nüüdseks on IFLA-s üle 1 600 liikme umbes 150 riigist. Liidu peakontor asub Haagis Hollandi Rahvusraamatukogus.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on IFLA liige aastast 1928 ja uuesti aastast 1989.[4] Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo on IFLA rahvusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige.[5]

Eesmärk muuda

IFLA eesmärk on:

  • esindada raamatukogundust rahvusvahelisel tasandil;
  • edendada raamatukogutöötajate väljaõpet;
  • arendada, säilitada ja edendada raamatukoguteenuste põhisuundi.

IFLA komisjonid muuda

Autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komitee (CLM) muuda

Autoriõiguse ja intellektuaalse omandi seadused ning nendega seotud teemad on olnud juba pikemat aega raamatukogunduses olulised.[6] Vabatahtlike juhitav autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komisjon (CLM) loodi selleks, et nõustada ja esindada IFLA-t rahvusvahelise autoriõiguse seaduse teemadel. CLM koostab juriidilisi ülevaateid ja esindab IFLA-t Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) koosolekutel.[7] CLM-i tegevused Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis:

  • autoriõiguse piirangud ja erandid raamatukogudele ja arhiividele;
  • autoriõiguse piirangud ja erandid nägemispuudega inimestele;
  • suhtlus organisatsiooni sekretariaadiga jne.[8]

Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabaduse komitee (FAIFE) muuda

Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabaduse komitee tegevus on IFLA-s väga olulisel kohal.[9] Komitee tegeleb intellektuaalse vabaduse seisu hindamisega üleilmses raamatukogunduse kogukonnas, toetab IFLA koostööd teiste rahvusvaheliste inimõigustega tegelevate organisatsioonidega ja sellealase poliitika väljatöötamist ning reageerib rikkumistele, mis on seotud informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabadusega.[10] FAIFE tegeleb rahvusvaheliselt intellektuaalset vabadust hõlmava valdkonna koordineerimise ja nõustamisega, andes välja aastaaruandeid, suuniseid, manifeste, eriaruandeid ja teadaandeid.[11]

FAIFE eesmärk on:

  • tõsta ühiskonna teadlikkust raamatukogude ja sõnavabaduse vahelistest seostest;
  • koguda ja levitada väljaandeid ning õhutada nii raamatukogudesisest kui ka -välist arutelu;
  • olla raamatukogude ja raamatukogunduse ning sõnavabaduse teabekeskus.[12]

Säilitamise ja konserveerimise programm (PAC) muuda

Säilitamise ja konserveerimise programm loodi 1984. aastal ja see keskendub üleilmse raamatukogu- ja arhiivimaterjali säilitamisele mis tahes kujul.[13] Erinevalt teistest IFLA programmidest ei juhita PAC-i tsentraliseeritult, vaid tegevusi hallatakse piirkondlikes keskustes.

PAC-i eesmärk on kindlustada, et nii avaldatud kui ka avaldamata raamatukogu- ja arhiivimaterjalid oleksid säilitatud, tagades neile juurdepääs. Programm juhindub sellest, et:

  • säilitamine on teaduse ja kultuuri püsivuse ja arengu põhialus;
  • lähtepunkt on rahvusvaheline koostöö;
  • iga riik peab ise vastutama oma väljaannete säilitamise eest.[13]

Viited muuda

  1. "IFLA koduleht". Vaadatud 10. märtsil 2015.
  2. "IFLA: The International Federation of Libraries". Goethe.de. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  3. 3,0 3,1 3,2 Henry, Carol. "International Federation of Library Associations and Institutions", World Encyclopedia of Library and Information Services ed. Wedgeworth, Robert. 3rd ed. 1993. Pages 378–382. ISBN 0-8389-0609-5, ISBN 978-0-8389-0609-5.
  4. "ERÜ koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2015. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  5. "RRi koduleht". Vaadatud 10. märtsil 2015.
  6. Rubin, Richard (2010). Foundations of Library and Information Science (3 ed.). New York: Neal-Schuman. Lk 343. ISBN 978-1-55570-690-6.
  7. "Committee on Copyright and other Legal Matters (CLM)". International Federation of Library Associations and Institutions. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  8. "Activities". International Federation of Library Associations and Institutions. 24. märts 2014. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  9. "FAIFE koduleht". Vaadatud 10. märtsil 2015.
  10. "About FAIFE". International Federation of Library Associations and Institutions. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  11. "Publications from FAIFE". International Federation of Library Associations and Institutions. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  12. "FAIFE Mission". International Federation of Library Associations and Institutions. Vaadatud 10. märtsil 2015.
  13. 13,0 13,1 "About the Preservation and Conservation Strategic Programme". International Federation of Library Associations and Institutions. 22. september 2014. Vaadatud 10. märtsil 2015.