Rahvus

Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.

Rahvust eristab etnosest tavaliselt rahvuslik eneseteadvus: rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha.

Mõiste

Ladinakeelne sõna natio tähendas Vana-Roomas välismaalast, inimest, kes ei olnud sünni­pärane roomlane.

Keskajal oli natio inimrühm, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel või murrak. Erinevate rahvaste keeltesse ilmus see sõna keskaja lõpul.

17. sajandil omandas rahvus poliitilise sisu, viidates inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele.

Uusaegsel Saksamaal omandas sõna 'rahvus' (saksa keeles Nation) mõneti teise sisu. Seda hakati seostama pigem ühise keele ja kultuuri ning vähem seaduste ja territooriumiga (Kemiläinen 2001).

Rahvusluseuurija Anthony D. Smith (2005) on nimetanud rahvuseks inimeste kooslust, mis

• kannab sama nime;
• elab ajaloolisel territooriumil;
• määratleb ennast ise rahvusena;
• jagab samu müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone

Smithi meelest on rahvuse eelduseks teatava etnilise identiteedi olemasolu, sest rahvus ei teki tühjale kohale. Samas etniliste rühmade ja tänapäevaste rahvuste vahel tihtipeale seos puudub.

Eestis

Rahvastikuregistri seaduse §21 järgi kantakse rahvastikuregistrisse ütluspõhised andmed rahvuse ja emakeele kohta. Rahvus on enesemääratluslik tunnus, igal inimesel on õigus määrata oma rahvuslik kuuluvus ja seda määratlust ka muuta.

Vaata ka

• etnos
• hõim
• multikultuursus
• natsionalism
• rahvas
• rahvuskultuur
• rahvuslus
• rahvussuhted
• rahvussümbol

Kirjandus

• Marek Tamm. Rahvuste tegemine, ERR, 14. veebruar 2018
• Lauri Vahtre. Kust eestlased tulevad, Postimees, 22. märts 2016
• Lauri Vahtre (2016). Suur pettumus ehk humanismi kriis. SE&JS

Välislingid

• Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus postimees.ee, 8. detsember 2017