Rõuma

Rõuma on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Rõuma
Pindala	29,6 km² (2020)
Elanikke	50 (31.12.2021)
EHAK-i kood	7183
Koordinaadid	58° 59′ N, 24° 3′ E

Rõuma küla paikneb Risti alevikust lõunas, Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee ääres.

Külas on Rõuma bussipeatus.

Rõuma asulakoht on kaitstav muinsusmälestis. Küla edelaosa jääb Marimetsa looduskaitsealale, keskosa aga Marimetsa-Õmma hoiualale.

Ajalugu

Algselt kuulus Piirsalu valda Kullamaa kihelkonnas. XVI sajandil on küla esmamainitud nimedega Rhoudenphæe, Roudenphe, aastal 1601 kasutati nime Ruemeck.

18. sajandi kaartidel on märgitud Reopae mõis, mis oli hiljem Kalju mõisa ja Koluvere mõisa karjamõis.

Risti alevik ja raudtee jagasid küla kaheks: Rõuma I põhja pool, Rõuma II lõuna pool raudteed. Need ühendati ühtseks külaks 1977. aastal. Rõuma I ehk Ristist põhja pool oleva külaosa on mainitud 1689. aastal nimega Hartz, 1798. aastal Harze, 1844. aastal Haatsi ja 1871. aastal Aartsi.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Risti valda.

Küla nimi

Küla nimi võib pärineda loodusnimest (Rõuma on paikkonnas ka nõmmenimi), talupoja lisanimest või talunimest. 1726. aastal elasid Koluvere piiskopilinnusele kuulunud külas nimega Hartz talupojad Reoma Tönnis ja Reoma Jürri ning eraldi Reoma Rein. Lauri Kettunen on tuvastanud nime ka kujul Reoba ja pidas seetõttu järelosist -ma hiliseks. Andrus Saareste on nimega samastanud Kullamaa vakuraamatus esineva nimekuju Roudenphe, mille aluseks oletab Kettunen mitmuse omastavat *Revoden-. Ta esitas teooria, mille kohaselt oli algne nimekuju Revonpää, mida võrdleb kohanimedega Reomäe ja Reosilla. Kui aga lähtuda esimesest kirjapanekust XVI sajandil Rhoudenphæe, Roudenphe ja eeldusest, et esisilbis oligi algselt õ, võiks nime seostada kohanimega Rõude, mille lähtekohaks on pakutud sõna rõud : rõua, mis tähendas külmunud maad. Rõuma I ehk Ristist põhja pool asuva külaosa vana nimi võib tuleneda eesti keelest.

Vaata ka

• Rõuma kraav