Rõuge

Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus. Rõuge asub 16 km Võru linna keskusest edelas, Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel.

Rõuge
Pindala	1,9 km² (2020)
Elanikke	434 (1.01.2019)
EHAK-i kood	7181
Koordinaadid	57° 44′ N, 26° 55′ E

Rõuge on kohalik teedesõlm (maanteed Haanjasse, Viitinasse, Krabile, Sänna, Vastse-Nursi ja Käätso kaudu Võrru). Alevikku ja selle lähiümbrust ilmestavad Rõuge ürgorg, mis on kuni 75 meetri sügav ja sellesse suubuvad lisaorud. Oru põhjas on ahelana reas loode-kagusuunalised järved.

Rõuges asub Eesti sügavaim järv, Suurjärv (suurim sügavus 38 m), lisaks sellele on ümbruskonnas veel kuus järve Valgjärv, Liinjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Alevikus asub ka Rõuge kirik.

26. juunil 2010 avati Rõuges Eesti ema monument. Monumendi kavandi autorid on Ilme Kuld ja Riho Kuld, kavandi teostasid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Ajalugu

Rõuge kirik ja koolikompleks

Rõuge muuseum

Rõuge mõis ja kirik on ehitatud 16. sajandil enne Liivi sõda. Alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge asub ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna aladel, mis oli üks tihedamalt asustatud Eesti alasid. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal ning on üks kaheksast Võru maakonna kihelkonnast. 19. sajandi lõpuks oli Rõuge mõisast kujunenud põllumajanduslik tootmiskompleks. Seal töötas õlleköök, villavabrik, saeveskid, jahuveski, meierei, telliselööv, tõrva- ja söeahi. 20. sajandi algul lisandus neile aedviljakonservivabrik.

Loodus

Rõuge järvestik

Rõuge järvestik koosneb seitsmest kagu-loode sihil asetsevast järvest. Ürgorus paikneva aheljärvestiku pikkus Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5 km. Järvestiku kogupindala on 68,7 ha, neid läbib Rõuge jõgi (v.a Valg- ja Kaussjärv). Kõik järved on allikarohked, eriti Liinjärv. Suurjärv on Eesti sügavaim (38 m), suur on ka järvesetete paksus, Liinjärves üle 21 m. Järved on kesk- ja rohketoitelised, peamised kalad on särg, ahven, haug ja nurg. Liin- ja Suurjärves elutseb haruldane jääaja relikt – kirpvähiline Pallasea quadrispinosa. Kaussjärv on nn segunematu veega (meromiktne) järv.

Rõuge jõgi

Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Vagula järvest edelas paremalt Võhandu jõkke. Jõe pikkus on 26 km ja jõgikonna suurus 68 km². Keskjooksul Nursi ümbruses tuntud ja Ajojõena.

Rõuge park

Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson. Pargi pindala on 5,3 ha. Puid ja põõsaid oli umbes 100 liiki. Pargis peeti pidusid, on toimunud 3 Rõuge laulupidu. Park asub looduskaunis kohas Rõuge ürgoru serval. Okaspuude osakaal pargis on märkimisväärne ning puistu tiheduse ja katvuse poolest sarnaneb park metsapargiga. Pargis leidub ka eksootilisi liike nagu ginnala vaher (Acer ginnala) ja siberi nulg (Abies sibirica).

Haridus

Rõuges vallas on kolm haridusasutust: Rõuge Lasteaed, Rõuge Põhikool ja Leiutajate Külakool.

Rõuge lasteaed

Rõuge lasteaed avas uksed esimest korda 1969. aastal kolme rühmaga. Renoveeritud lasteaed avati 2010. aastal. Alates 2011. aastast tegutseb Rõuge lasteaias viis rühma, millest üks asub Viitina mõisahoones

Rõuge põhikool

Rõuge Põhikool

Rõuge põhikooli maja vanem osa on valminud 1883., uuem osa 1966. aastal. Kooli juurdeehitis võimla ja täiendavate klassidega võeti käiku 2003. aastal. 2008. aastal lõppes koolihoone renoveerimine ning mindi täielikult üle maaküttele. Koolimaja on soe ja kaasaegne ning vastab Tervisekaitse ja Päästeameti nõuetele. 2009. aastal valmis hoolekogu ja lastevanemate toel õuesõppeklass. Õpilastele pakutakse kaks korda päevas tervislikku ja mitmekesist toitu. Nii koolilõuna kui pärastlõunase pikapäevatoidu valmistavad oma kooli kokad. Kooli õppekava põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riiklikul õppekaval.

Leiutajate külakool

Leiutajate külakool on Sänna külas asuv põhikool, kus antakse I ja II astme põhiharidust.

Ettevõtlus

Ettevõtluse edendamiseks on loodud Haanja ja Rõuge valla inimeste kuulutusi koondav veebiportaal kohalikule.ee. Tegemist on infoportaaliga, kus inimesed saavad teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, teavitada oma erinevatest oskustest ja ettevõtmistest ning jagada ostu-müügikuulutusi. Rõuge vallas oli 2015. aasta alguses registreeritud 139 osaühingut, 111 füüsilisest isikust ettevõtjat, 64 mittetulundusühingut, 4 tulundusühingut ja 3 sihtasutust. Üks olulisi ettevõtlusharusid on turismindus. Rõuge koos Haanjaga on Võru maakonna populaarseimad turismisihtkohad, omades mitmekesiseimat vaatamisväärsuste hulka ning suurimat turismiteenuste pakkujate võrgustikku Võrumaal. Rõuge alevikus on kaks poodi, apteek ja tankla.

Meedia

Rõuge vald edastab oma infot Facebooki kaudu, olemas ka meililist. Iga kahe nädala tagant ilmub A4-formaadis valla infoleht, mida trükitakse 750 eksemplari. Infoleht on tasuta kättesaadav kõigis valla kauplustes, külakeskustes ja raamatukogudes. Androidi operatsioonisüsteemiga seadmetele on loodud nutirakendus Rõuge Äpp, kust saab infot valla vaatamisväärsuste, majutus- ja toitlustusasutuste ning ürituste kohta. Rõuge noorteklubi eestvedamisel tegutseb ka Rõuge televisioon, mis kajastab kohalikke sündmusi. Alates 2015. aasta suvest ilmub korra kvartalis Haanja-Rõuge piirkonna ühisleht Torniööbik. Ajaleht on saanud nime kahe valla tunnussümbolite järgi. Torniööbik näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.

Sportimisvõimalused

Rõuge Veepidu ja Paadiralli

Orienteerumise maailmameistrivõistlused 4. juulil 2017

Rõuge vallas on väga mitmekesine sporditaristu. Tegeleda saab nii rahva- kui ka saavutusspordiga. Rõuge kooli juures asub täismõõtmetes võimla, kus saab mängida korv-, võrk- ja saalijalgpalli. Samas majas asuvad ka jõusaal ja aeroobikasaal. 2012. aastal valmis kooli lähedusse täismõõtmetes poordiga jäähokiväljak. 2013. aastal paigaldati jäähokiväljakule kunstmurukate, mis võimaldab kevadest hilissügiseni jalgpalli mängida. Rõuge noortekogu juurde rajati 2012. aastal skatepark, kus saab harrastada ekstreemsporti. Rõuge vallas toimub aastaringselt palju spordiüritusi.

Rõuge Suurjärve äärde on rajatud avalik rand.

Eravalduses olevad spordirajatised:

• Jaanipeebu surnuaia kõrval asuv umbes 2 ha suurune golfiväljak;
• Kiidi mäesuusanõlv, kus tõmbenumbriteks on mäesuusatamine, lumerõngas (snowtubing) ja lumelauaatraktsioonide park;
• motokrossirada Vanamõisas, mis on valla krossihuviliste treeningupaik;
• motokrossi treeningurada Jaanipeebu külas;
• Kurgjärve spordibaas koos oma rajatistega;
• Jaanipeebu surnuaia juures asuv jalgpalliplats.

Vaatamisväärsused

Eesti Ema monument

 Pikemalt artiklis Eesti Ema monument

Eesti Ema monument on püstitatud austusavalduseks Eesti naistele. Monument väärtustab eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Idee autor ja rajamise eestvedaja oli Hans Sisass. Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Monument avati 26. juunil 2010. See on tehtud Udmurtiast toodud kivist, 3,6 meetri kõrgune ning kaalub ligikaudu 6 tonni.

Pesapuu vaatetorn

 Pikemalt artiklis Rõuge vaatetorn

Rõuge ööbikuoru vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 m kõrgusel). Idee autor on Karmo Tõra. Välimuselt meenutab vaatetorn kahe linnupesaga puud. Õhtupimeduses kaunistavad torni erivärvilised tuled.

Vabadussõja mälestussammas

Vabadussõja mälestussammas Rõuges

 Pikemalt artiklis Rõuge Vabadussõja mälestussammas

Mälestussammas püstitati 1926. aastal 200 vabadussõjas langenud rõugelase mälestuseks. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". Mälestussammas õhiti 1945. aastal, pronkssõdur ja kuju aluskivid kaevati samba lähedale maasse. Mõni aeg hiljem peitis kohalik kunstnik Aksel Ollmann koos August Kirchi ja Osvald Kimaskiga kuju oma koju. Kuju restaureeris Ars Monumentaal ja 30. oktoobril 1988 ausammas taasavati. Pronkssõdur on 2,28 m pikk ja 320 kg raske.

Kalmistud

Rõuge alevik piirneb edelas Jaani-Peebu kalmistuga Jaanipeebu külas ja läänes Rõuge vana kalmistuga Tindi külas.

Rõuge vana kalmistu

Rõuge vana kalmistu on sisse pühitsetud 1848. aastal. Kalmistu paikneb Rõuge kirikust ida pool ja on 3,5 ha suurune. Vana kalmistut on poolitanud kivimüür, mis on ka praegu osaliselt nähtav. Teisele poole kivimüüri jäävad baltisakslaste hauad ja hauakambrid, sinna jääb ka Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats.

Vaata ka

• Rõuge pastoraadi peahoone
• Rõuge muinastalu

Välislingid

 Rõuge – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis