Ränikarbiid
Ränikarbiid (SiC) on pooljuhtmaterjal.
Sulab temperatuuril 2730 °C.
Vees ei lahustu.
Looduses leidub ränikarbiidi väga harva moissaniidina. Tavaliselt toodetakse ränikarbiidi kunstlikult ja enamik müüdavast materjalist on sünteetiline.
Ränikarbiid on pooljuht.
Ränikarbiidi võib vaadelda vääriskivina, ta sarnaneb teemandiga nii välimuse kui ka füüsikaliste omaduste poolest (läbipaistvus, murdumisnäitaja, kõvadus).
Ajalugu muuda
Aastast 1893 toodetakse ränikarbiidist pulbrit, mida kasutatakse abrasiivina.
1906 patenteeriti ränikarbiidist punktdiood raadiolainete detekteerimiseks. See toimus ainult paar nädalat pärast sarnast patenti, kus punktdiood oli ränist.[1]
1907 avastati elektroluminestsents, kui Henry Joseph Round täheldas kristallide pingestamisel tekkivat kollakat valgust.[1] Viimast avastust peetakse ühtlasi valgusdioodi leiutamiseks.
Kasutamine muuda
Ränikarbiidi kasutatakse kuulivestide jaoks keraamiliste plaatide loomisel.
Mõne sportauto keraamilised pidurid on valmistatud ränikarbiidist.
Astronoomias tehakse teleskoopide peeglid ränikarbiidist, sest see on madala soojuspaisumisega, hea soojusjuhtivusega ja suure kõvadusega.
Tänapäeval kasutatakse ränikarbiidi kõrgetel temperatuuridel töötavas pooljuhtelektroonikas. Luuakse Schottky dioode, isoleeritud paisuga väljatransistore, türistore.
Ränikarbiidist dioode on kasutatud ka elektrivõrgu kaitsmiseks välgulöökide eest.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Jed Margolin. Road to the Transistor