Qeshmi saar

Qeshmi saar (pärsia قشم (Qeshm)) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes Hormuze väinas. Saart eraldab Iraani lõunarannikust Khowrāni väin, mis kõige kitsamas kohas on 1,8 km lai.

Qeshmi saar on Pärsia lahe suurim saar pindalaga 1295 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 406 meetrit. Saar on 135 km pikk, kõige laiemas kohas 40 km ja kõige kitsamas kohas 9,4 km lai. See on 2,5 korda suurem Bahreinist ja 3 korda suurem Singapurist.

Saar asub strateegiliselt tähtsas kohas: otse mandril on Iraani sadamad Bandar Abbas ja Bandar Khamir, 80 km kaugusel on Omaani sadam Khosab ja 180 km kaugusel on Araabia Ühendemiraatide sadam Rashia.

Saare äärmises idaotsas on saare keskus Qeshm, kus elab 17 tuhat inimest ja mis asub kõigest 22 km kaugusel Bandar Abbasist. Üldse asub saarel 59 asulat ja saarel elab umbes 100 000 inimest.

Qeshmis on lennujaam (IATA: GSM ICAO: OIKQ), millel on lennuühendus Teherani ja AÜE-ga. Saarel on Bahmani sadam ja hulk paadisadamaid. Tänapäeval rajatakse mandri ja saare vahele silda.

Saarel on 300 km² suurune vabakaubandustsoon. Selle asutas 1991 Iraani valitsus eesmärgiga moodustada kogu Euroopa ja Lähis-Ida suurim vabakaubandustsoon. Samuti on Qeshmi saarel õigus ise uurida ja hallata oma maagaasivarusid.

Saareelanike peamine tegevusala turismi, kaubanduse ja halduse kõrval on kalapüük. Põllumajandust on saarel vähe, kuid datlipalme ja meloneid kasvatatakse. Kagurannikukl kaevandatakse meresoola.

Aasta keskmine temperatuur saarel on 27 °C. Kõige kuumem aeg on juunist augustini ja kõige külmem aeg oktoobrist jaanuarini. Keskmine sademehulk on 183 mm aastas.

Saar kuulub UNESCO geoparkide võrgustikku.

Saar on tuntud mangroovivõsastike poolest (Hara metsad). Keskkonnakaitsjate sõnul läbib Harat igal aastal 1,5% maailma lindudest ja veerand Iraani lindudest.

Saare vaatamisväärsuste hulka kuuluvad portugallaste lossi varemed, ajalooline mošee, kloostrid, soolakaevanduse käigud, mitmesugused tiigid ja mangroovimetsad.

Ajalugu muuda

Saare kohanimed pärinevad Elamiidide dünastia ajast, mis valitses mitusada aastat enne meie aega.

Ptolemaios nimetas seda piirkonda 2. sajandil Aleksandriaks või Araakiaks ja Ammianus Marcellinus 4. sajandil Aleksandriaks.

Saare tähtsa geopoliitilise asendi tõttu Pärsia lahe suudmes on teda vallutada püüdnud Elamiidid, Omaijaadid, Abassiidid, portugallased ja britid.

1622 hukkus lahingus saarel olevate Portugali vägedega William Baffin.

3. juulil 1988 lasi USA ristleja USS Vincennes saare läheduses juhitava raketiga alla tsiviilreisilennuki, Iran Airi Airbus A300. Õnnetuse tagajärjel hukkus 290 inimest. Lennuk kukkus merre 2,5 km kaugusel Qeshmi lõunarannikust.