Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab oma magnetpoolustelt elektromagnetlaineid.[1]

Pulsar PSR B1509−58Chandra kosmoseteleskoobi pildistatud röntgenikiirgus on fotol kuldne; WISE'i pildistatud infrapuna punane, roheline ja sinine

Pulsarilt lähtuvat kiirgust saab jälgida ainult siis, kui emissioonikiir on suunatud Maa poole (sarnaselt sellele, kuidas tuletornist lähtuvat valgust saab näha ainult siis, kui valgus on suunatud vaatleja suunas).[2] Neutrontähed on väga tihedad ja neil on lühikesed korrapärased pöörlemisperioodid. See loob väga täpse intervalli impulsside vahel, mis ulatub üksiku pulsari puhul millisekunditest sekunditeni. Pulsarid on üks ülikõrge energiaga kosmiliste kiirte allika kandidaate.

Pulsarite perioodilisus muudab need astronoomidele väga kasulikeks tööriistadeks. Gravitatsioonikiirguse olemasolu kaudseks kinnitamiseks kasutati pulsari vaatlusi kaksikneutrontähede süsteemis. Esimesed eksoplaneedid avastati 1992. aastal pulsari, täpsemalt PSR B1257+12 ümber. 1983. aastal tuvastati teatud tüüpi pulsarid, mis tol ajal ületasid aatomkellade täpsuse aja mõõtmisel.[3]

Viited muuda

  1. "NASA's NICER Delivers Best-ever Pulsar Measurements, 1st Surface Map". NASA. Vaadatud 25. märtsil 2024.
  2. "What are pulsars?". Space.com. Vaadatud 25. märtsil 2024.
  3. "Pulsar termed most accurate 'clock' in sky". The New York Times. Vaadatud 25. märtsil 2024.