See artikkel räägib peost; Ang Lee filmi kohta vaata artiklit Pulmapidu (Ang Lee)

Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).

Pulmade rituaalses osas on säilinud rohkesti ürgseid elemente (võitlus ja liit kahe kogukonna vahel, sigivus-, õnne-, tõrjemaagia jne), mis on segunenud uuemate tavadega.[1] Pulmad tähendasid ühtlasi kahe kogukonna sõprusvahekorda ja liitu astumist, millega kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue loodava pere suhtes.

Eesti pulmakombed muuda

  Pikemalt artiklis Eesti pulmakombed

Eesti pulmakommetest kõneldes peetakse sageli silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid (Eesti talupojapulm). Tavad on viimase sajandi vältel suuresti muutunud. Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbi põimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusklikke pulmakombeid. Oma tavad on ka teistel Eestis elavatel rahvastel.

Kosjad olid mitmeastmelised ning neile järgnesid mitmepäevased pulmapeod. Seejuures ei olnud pulmad seotud kirikurituaaliga, vaid toimusid paar päeva kuni mitu nädalat pärast laulatust, kus pruutpaar käis vaid tunnistajatega. Enamasti peeti vanu eesti pulmi alguses pruudi kodus ja pärast peigmehe kodus (n-ö kahe otsaga pulmad).[2] Talupojapulmad olid ka nn laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on elavana säilinudki kõige kauem pulmades (Setumaal ja Kihnus tänapäevalgi).[3]

Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. Kuna kiriklikke laulatusi on vähe, täidab enamasti laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees. Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt "Pruudipärg" ja mitmesugused osavusproovid). Pulma võib juhtida pulmavanem (pulmaisa), kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või kutseline peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 222
  2. Ahto Kaasik. "Maarahva pulmad". Vaadatud 20.12.2019.
  3. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 314