Puikule mõis (saksa keeles Puikeln, läti keeles Puikules muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas. Praegu asub Lätis Limbaži piirkonnas Brīvzemnieki vallas Puikule asulas.

Puikule mõisa härrastemaja 2011. aastal
Puikule mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõis on kaardil tähistatud numbriga 44

Ajalugu muuda

Esimene teadaolev omanik oli Johann Wildenberg. Aastal 1427 läänistas Riia peapiiskop Henning Scharpenberg mõisa Gutzleffide suguvõsale, kelle valdusse see jäi ligi aastasajaks. Viimane Gutzleff − Anna −, oli esimest korda abielus Reinhold Tiesenhauseniga (suri enne 1586), seejärel aga Fromhold von Ungerniga. Mõisa päris tema vanim poeg, esimesest abielust sündinud Heinrich Tiesenhausen. Poola ajal valdas seda Wenzeslaw Waskowitz. Aastal 1626 kinnitati mõisa Buddenbrockide suguvõsa valdusena. Aastal 1683 omandasid mõisa Ermesed, aastal 1749 Karl Ewold von Patkul (u 1704−1763). Aastal 1758 ostis mõisa temalt Ernst Johann von Klot (suri 1771).[1] Tema järeltulijate valduses oli mõis kuni võõrandamiseni 1920. aastal. Viimane omanik oli aastatel 1905−1920 Wilhelm Reinhold Gottlieb von Klot (1887−1960).

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 1/4 adramaad, sellele allus 146 mees- ja 186 naishinge.[2] Aastal 1757 kuulus mõisale 8 ja 1/3 adramaad maad, aastal 1734 oli adramaid 9 ja 1/4, aastal 1688 aga 7 ja 3/4. Aastal 1641 oli mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad.[3] Aastal 1832 oli adramaid 8 ja 1/3, aastal 1881 aga 9 ja 19/80, lisaks veel 9 ja 22/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[4]

Karjamõisad muuda

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Skrabbul.

Mõisaansambel muuda

Mõisa härrastemaja on uusgooti stiilis ja monumentaalse torniga. Selles tegutseb tänapäeval Puikule Põhikool.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 142.
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 138
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 127.

Kirjandus muuda

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 488.
  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 53.

Välislingid muuda