Proksiserver

Proksi ehk proksiserver on arvutivõrgus server (riistvara või tarkvara), mis vahendab infovahetust kliendi ehk päringut tegeva süsteemi ja serveri (päringule vastava süsteemi) vahel. Kui vahetu ühenduse korral saadab klient oma päringud otse serverile ning server vastused kliendile, siis proksi kasutamisel saadab klient päringud proksile, proksi edastab need serverile, server vastab proksile ning proksi edastab vastuse kliendile.

Proksisid kasutatakse paljudel eesmärkidel, näiteks:

• tegeliku kliendi varjamiseks ehk päringute anonüümistamiseks
• päringuvastuste saamise kiirendamiseks ja/või sidekanalite koormuse vähendamiseks; seda tüüpi proksit nimetatakse puhverserveriks
• päringute filtreerimiseks vastavalt etteantud reeglitele (nt teatud veebilehtede või sisu blokeerimiseks)
• kasutuse logimiseks/arvestuseks, näiteks ettevõtte töötajate veebikasutuse aruandluse koostamiseks
• siseneva andmevoo sisukontrolliks (nt viiruste ja muu pahavara tõrjeks)
• väljuva andmevoo sisukontrolliks (nt konfidentsiaalsete andmete lekete vältimiseks)
• regionaalsete juurdepääsupiirangute vältimiseks
• andmete vorminguteisendusteks (nt HTML-veebilehtede teisendamiseks WML-vormingusse)

Proksid on tüüpiliselt rakenduskihi protokolli (nt HTTP, SMTP jne.) põhised, välja arvatud SOCKS proksi, mis on universaalne.

Prokside liike

Kasutusel on mitut liiki proksisid. Harilikult on proksi paigaldatud mitmel eesmärgil ja seega vastab mitmele liigile korraga.

Pöördproksi

Pöördproksi (ingl. reverse proxy) on proksi, mis paistab klientidele kui harilik server. Pöördproksi võtab vastu päringud klientidelt, edastab need serveri(te)le ja vahendab serveri poolt saadud päringuvastused klientidele tagasi. Pöördproksi paigaldatakse reeglina serveri(te) lähedale ning see vahendab paljude klientide päringuid kindlatele enda poolt teenindatavatele serverirakendustele ja/või veebisaitidele.

Puhverserver

Puhverserver (ingl. caching proxy server) ehk salvestav proksi kiirendab päringutele vastamist ning vähendab sidekanalite koormust seeläbi, et salvestab teatud ajaks kõigi klientide päringuvastused ning kui selle aja jooksul päritakse uuesti sama infot, siis saadab vastuse oma vahemälust, serveri poole pöördumata.

Veebiproksi

Veebiproksi on eriotstarbeline proksi veebiliikluse (HTTP-liikluse) vahendamiseks. Veebiproksi täidab tüüpiliselt mitut funktsiooni, millest peamised on puhverdamine ja filtreerimine.

Anonümiseeriv proksi

Sellist proksit kasutatakse peamiselt anonüümseks veebilehitsemiseks, s.t vältimaks seda, et veebiserveri ja/või sidekanalite haldajad saaksid jälgida, milline kasutaja vaatab milliseid veebilehti. Sellise proksi kasutamisel on liiklus proksi ja kliendi vahel tüüpiliselt krüpteeritud ning ei ole pealtkuulatav, samuti ei näe serverite haldajad, millised kliendid tegelikult päringuid saadavad. Kogu see info on siiski olemas proksi haldajal.

Avatud proksi

Avatud proksi (ingl. open proxy) on proksi, millel puuduvad juurdepääsupiirangud. Sellist proksit on võimalik kasutada igal interneti kasutajal.

Sundproksi

Sundproksiks (ingl. intercepting proxy või forced proxy) nimetatakse sellist proksi kasutamise viisi, mille puhul lüüsi või tulemüüri vahenditega suunatakse kasutajate päringud läbi proksi ilma, et kasutaja arvutis oleks vaja midagi seadistada. Kasutaja arvutile näib sellisel juhul, et ta suhtleb serveriga otse. Sundproksit kasutatakse sageli selleks, et tagada kogu teatud tüüpi liikluse (nt veebiliikluse) allutamine sisukontrollile.

Läbipaistev ja mitteläbipaistev proksi

Sageli kasutatakse terminit "läbipaistev proksi" sundproksi tähenduses, kuid RFC 2616 defineerib selle teisiti:

• läbipaistev proksi on proksi, mis ei muuda päringut või vastust rohkem, kui on vajalik proksi autentimiseks ja identifitseerimseks
• mitteläbipaistev proksi on proksi, mis muudab päringut või vastust, et pakkuda kliendile mingit täiendavat teenust, nt meediatüübi teisendust, anonüümsust vms.

Sufiks-proksi

Sufiks-proksi võimaldab kasutajal kasutada proksiserveri teenust, lisades selle nime soovitava veebilehel URL-ile (nt "en.wikipedia.org.6a.nl"). Sufiks-serverite kasutamise eelis on selles, et iga veebilehe puhul saab kasutaja valida, kas vaadata seda läbi proksi või otse. Vastav kontseptsioon tekkis aastatel 2003-2004 (IPv6Gate ja Coral Content Distribution Network), kuid termin "sufiks-proksi" kinnistus alles hiljem.