Pressure immobilisation technique
Pressure immobilisation technique on valdavalt inimestel kasutatav elupäästev esmaabi tehnika, mida kasutatakse osade mürgiste loomade hammustuse või piste korral.[1]
Pressure immobilisation technique võtet ei kasutata mitte kõikide loomade hammustamise puhul, vaid soovitatakse kasutada mürkmadude hammustuse, mürgiste ämblike, mesilaste, herilaste nõelatorke korral ja sipelgate happepritse korral.
Tehnika on kasutusel peamiselt Austraalias, kus elab üsna rohkelt inimese suhtes mürkmadudes liigitatud madusid ja soovitatakse kasutada kõikide mürkmadude hammustuse korral.
Nimetatud võtte eesmärgiks on näiteks jäsemetesse sisestatud mürgina toimivate võõrvalkude liikumise piiramine, et ained jääksid kas hammustatud või pista saanud jäsemesse ega liiguks lümfisüsteemi ja koos lümfiga elutähtsatesse elunditesse.
Esmaabi andmisega paralleelselt tuleks püüda ka hädaabinumbrile helistada, Eestis on see number 112.
Võte elastse rõhksidemega muuda
Mürgiste loomadega kokkupuutel toimunud õnnetusjuhtumi puhul võib püüda kannatanul näiteks hammustada/torgata saanud jalga ka esimese ettejuhtuva riideesemega rõhkselt kinni siduda, kuid siis ei pruugi see võte õnnestuda. Võtte ülesandeks on ühtlaselt survestatud (rõhutud) piirkonna moodustamine hammustuskoha ümber. Elastiksideme (soovitatav laius 10–15 cm) sidumist alustatakse 10 cm kaugusel hammustuskohast (hammustuskoha ja südame vahelisel kehapiirkonnal) ja seotakse ümber jäseme liikudes südame suunas ja seejärel liikudes sidumisega tagasi hammustuskohta ja sealt edasi kas jala- ehk käelaba suunas. Soovitatavalt võiks hammustada/torgata/pista saanud jäseme ka lahastada, see aitab jäset liikumatuna hoida.[2]
Elastse rõhksideme sidumistugevus võiks olla sarnane vigastatud hüppeliigese sidumistugevusega, st rõhksideme eesmärgiks ei ole vereringluse takistamine. Võimalusel tuleks hammustuskoht märgistada ka sidemel.
Sidet tuleks peal hoida kuni haiglasse jõudmiseni, kus selle eemaldavad vastava väljaõppe saanud ja meditsiiniaparatuuri kasutamist tundvad meditsiinitöötajad.
Pressure immobilisation technique'i väljatöötajaks peetakse austraallast Struan Keith Sutherland'i (17. juuni 1936 – 11. jaanuar 2002).
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ [1], Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ AUSTRALIAN RESUSCITATION COUNCIL, ENVENOMATION - PRESSURE IMMOBILISATION TECHNIQUE, Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Sean P. Bush, Steven M. Green, Torrey A. Laack, William K. Hayes, Michael D. Cardwell, David A. Tanen, Pressure immobilization delays mortality and increases intracompartmental pressure after artificial intramuscular rattlesnake envenomation in a porcine model, Annals of Emergency Medicine, Volume 44, Issue 6, December 2004, Pages 599–604, veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
- Benjamin T. German, Jason B. Hack, Kori Brewer, William J. Meggs, Pressure-Immobilization Bandages Delay Toxicity in a Porcine Model of Eastern Coral Snake (Micrurus fulvius fulvius) Envenomation, Annals of Emergency Medicine, Volume 45, Issue 6, June 2005, Pages 603–608, veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
- Holstege, Christopher P.,WORKSHEET for Evidence-Based Review of Science for First Aid, 06-11-10, Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014) (inglise keeles)
- Snake bite first aid pressure immobilisation technique, veebiversioon (vaadatud 05.05.2014)]
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pressure immobilisation technique seisuga 15.04.2014.