Prantsusmaa jalgpallikoondis

Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Prantsusmaa jalgpallikoondis
Hüüdnimi Les Bleus (Sinised)
Jalgpalliliit Fédération Française de Football
(asutatud 1919)
Konföderatsioon UEFA
Peatreener Didier Deschamps
Abitreener Guy Stéphan
Kapten Hugo Lloris
Rekord­internatsionaal Lilian Thuram (142 mängu)
Parim väravakütt Thierry Henry (51 väravat)
Kodustaadion Stade de France
FIFA edetabeli koht 3. (märts 2023)
Kõrgeim 1. (mai 2001-mai 2002)
Madalaim 26. (september 2010)
Esimesed värvid
Teised värvid
Esimene kohtumine Belgia BelgiaPrantsusmaa 3:3
(Brüssel, 1. mai 1904)
Suurim võit PrantsusmaaAserbaidžaan Aserbaidžaan 10:0
(Auxerre, 6. september 1995)
Suurim kaotus Taani TaaniPrantsusmaa 17:1
(London, 22. oktoober 1908)
Maailmameistrivõistlused
Kvalifitseerunud 15 (esmakordselt 1930)
Parim tulemus Võitja (1998, 2018)
Euroopa meistrivõistlused
Kvalifitseerunud 10 (esmakordselt 1960)
Parim tulemus Võitja (1984, 2000)

Prantsusmaa on tulnud kahel korral maailmameistriks (1998, 2018) ning Euroopa meistriks (1984, 2000). Samuti on kahel korral võidetud FIFA konföderatsioonide karikas (2001, 2003). Prantsusmaa oli üks neljast Euroopa riigist, mis osales 1930. aastal esimestel maailmameistrivõistlustel. Prantsusmaa üks peamiseid rivaale on olnud naaberriik Itaalia.

Jalgpallikoondise koduväljak on Saint-Denis's asuv Stade de France. Rahvuskoondise peatreener on 2012. aastast Didier Deschamps. Koondise hüüdnimi on Les Bleus (Sinised).

Ajalugu muuda

Prantsusmaa pidas oma esimese ametliku maavõistluse 1904. aastal Belgiaga (3:3) Brüsselis ja oli samal aastal üks FIFA asutajaid. Prantslane Jules Rimet oli kaks aastakümmet hiljem MM-võistluste algataja, tema kaasmaalased Gabriel Hanot ja Henri Delaunay kutsusid ellu klubide meistrite sarja ja koondiste EM-võistlused. Ent prantslased pole olnud vaid organisaatorid ja eestvedajad, võidetud on ka kõikvõimalikke tiitlid.

Prantsuse jalgpalliliit loodi 1918 ning kaksteist aastat hiljem läksid prantslased ajalukku esimeste MM-võistluste esimese mängu osalistena, kui Montevideos võideti Mehhiko 4:1. Kahel esimesel MM-il prantslastel siiski avaringist kaugemale jõuda ei õnnestunud, 1938 kodus kaotati teises ringis Itaalia koondisele.

Tõsist jõudu kujutas Prantsusmaa koondis endast maailmaareenil esimest korda 1958. aastal. Väravakuningate Raymond Kopa ja Just Fontaine'i toel jõuti Rootsis välja poolfinaali, kus kaotati hilisemale maailmameistrile Brasiiliale 2:5. Pronksimängus alistati Saksamaa LV 6:3. Kuues mängus lõid prantslased kokku 23 väravat.

1960. aastatel ja 1970. aastate alguses oli Prantsuse jalgpall madalseisus, kuid 1978 mängite end üle pika aja taas MM-i finaalturniirile. Alagrupist küll edasi ei pääsetud, kuid sirgumas oli uus tippmängijate põlvkond eesotsas poolkaitsja Michel Platiniga. Järgmised kaheksa aastat oli Prantsusmaa kõigil tippturniiridel favoriitide seas.

1980. aasta EM-i valikturniiril jäädi oma grupis napilt Tšehhoslovakkia järel teiseks, kuid 1982. aasta MM-il viis Michel Hidalgo meeskonna poolfinaali. MM-i kõigi aegade esimeses penaltiseerias kaotasid prantslased Saksamaale. Platini karjääri triumfiks kujunes 1984. aasta EM, kus ta lõi viies mängus kokku üheksa väravat ning Prantsusmaa krooniti kodupubliku silme all Euroopa meistriks. Platini ajajärgu viimaseks kõrgpunktiks jäi 1986. aasta MM Mehhikos, kus prantslased edenesid taas poolfinaali ja kaotasid seal Saksamaale.

1988. aasta EM-il ja 1990. aasta MM-il prantslased valikmängudest kaugemale ei jõudnud, 1992. aasta EM-il jäädi pidama alagrupis ja 1994. aasta MM-ist tuli eemale jääda.

Uut tõusu ennustas 1996. aasta EM Inglismaal, kus uut verd saanud koondis eesotsas Marcel Desailly ja Zinédine Zidane'iga mängis end poolfinaali, ning penaltiloteriis jäädi alla Tšehhile. Triumf saabus kodusel MM-il 1998. aastal, kui Prantsusmaast sai jalgpalliajaloo seitsmes maailmameister. Finaalis alistati muljetavaldava skooriga 3:0 Brasiiliat. Kaks väravat lõi Zinédine Zidane ja ühe Emmanuel Petit.

Euro 2000 finaalturniir oli prantslastele paras katsumus, kuid tugevaid soosib ka õnn ning David Trézéguet' kuldne värav finaalis Itaalia võrku kindlustas Prantsusmaale teise EM-tiitli.

2002. aasta maailmameistrivõistluste esimeses alagrupimängus kaotas Prantsusmaa 0:1 Senegalile, mida peetakse üheks suurimaks üllatuseks maailmameistrivõistluste ajaloos. Prantsusmaa ei pääsenud lõpuks alagrupist edasi ega löönud ühtegi väravat.

2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Kreekale. Seejärel sai Prantsusmaa koondise peatreeneriks Raymond Domenech.

 
Zinedine Zidane 2006. aasta maailmameistrivõistlustel

2006. aasta maailmameistrivõistluste esimeses kahes alagrupimängus viigistati Šveitsi ja Lõuna-Koreaga. Edasipääs veerandfinaali kindlustati alagrupi viimases mängus Togoga. Seejärel alistati Zidane'i ja Thierry Henry toel kaheksandikfinaalis Hispaania, veerandfinaalis valitsev maailmameister Brasiilia ja poolfinaalis Portugal. Finaalis kaotati penaltiseeria järel Itaaliale. Pärast turniiri lõpetasid karjääri teiste seas Zidane ja koondise väravavaht Fabien Barthez.

2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel satuti surmagruppi koos Itaalia ja Hollandi. Prantsusmaa viigistas esimese mängu Rumeeniaga ning kaotas kaks ülejäänud mängu ja langes välja. Prantslaste ainsa värava lõi sellel turniiril teises alagrupimängus Hollandile Henry. Võistluste järel lõpetasid koondisekarjääri Lilian Thuram, Claude Makélélé ja Willy Sagnol.

2010. aasta maailmameistrivõistlustel ei jõutud alagrupist edasi. Lisaks olid koondisel sel ajal paljud sisetülisid. Pärast maailmameistrivõistlusi astus tagasi Prantsusmaa jalgpalliliidu president Jean-Pierre Escalettes ja senine peatreener Domenech vallandati. Seejärel määrati peatreeneriks Laurent Blanc.

2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel jõuti veerandfinaali, kus kaotati hilisemale võitjale Hispaaniale. Euroopa meistrivõistluste järel asus Prantsusmaa peatreeneriks Didier Deschamps.

2014. aasta maailmameistrivõistlustel kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Saksamaale.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli Prantsusmaa võõrustavaks riigiks. Riigi jalgpallikoondis jõudis finaali, kuid kaotas seal tulemusega 0:1 Portugalile.

2018. aastal tuli Prantsusmaa teist korda maailmameistrks.

2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel kaotati 1/8 finaalis penaltitega Šveitsile.

Prantsusmaa rahvusvahelistel suurturniiridel muuda

Jalgpalli maailmameistrivõistlused muuda

Aasta Voor Koht M V x* K + -
  1930 Alagrupiturniir 7. 3 1 0 2 4 3
  1934 1. voor 9. 1 0 0 1 2 3
  1938 Veerandfinaal 6. 2 1 0 1 4 4
  1950 Ei kvalifitseerunud
  1954 Alagrupiturniir 11. 2 1 0 1 3 3
  1958 3. koht 3. 6 4 0 2 23 15
  1962 Ei kvalifitseerunud
  1966 Alagrupiturniir 13. 3 0 1 2 2 5
  1970 Ei kvalifitseerunud
  1974
  1978 Alagrupiturniir 12. 3 1 0 2 5 5
  1982 4. koht 4. 7 3 2 2 16 12
  1986 3. koht 3. 7 4 2 1 12 6
  1990 Ei kvalifitseerunud
  1994
  1998 Võitjad 1. 7 6 1 0 15 2
    2002 Alagrupiturniir 28. 3 0 1 2 0 3
  2006 2. koht 2. 7 4 3 0 9 3
  2010 Alagrupiturniir 29. 3 0 1 2 1 4
  2014 Veerandfinaal 7. 5 3 1 1 10 3
  2018 Võitjad 1. 7 6 1 0 14 6
  2022
Kokku 15/21 Kahekordne maailmameister 65 33 13 19 119 77

Euroopa meistrivõistlused muuda

Saavutused Euroopa meistrivõistlustel
Aasta Voor Koht M V x* K + -
  1960 4. koht 4. 2 0 0 2 4 7
  1964 Ei kvalifitseerunud
  1968
  1972
  1976
  1980
  1984 Meistrid 1. 5 5 0 0 14 4
  1988 Ei kvalifitseerunud
  1992 Alagrupiturniir 6. 3 0 2 1 2 3
  1996 Poolfinaal 4. 5 2 3 0 5 2
    2000 Meistrid 1. 6 5 0 1 13 7
  2004 Veerandfinaal 6. 4 2 1 1 7 5
    2008 Alagrupiturniir 15. 3 0 1 2 1 6
    2012 Veerandfinaal 8. 4 1 1 2 3 5
  2016 Finaal 2. 7 5 1 1 13 5
Kokku 9/15 Kaks meistritiitlit 39 20 9 10 62 44

Praegune meeskond muuda

Prantsusmaa koondis 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel.

0#0 Pos. Mängija Sünnikuupäev (vanus) Mänge Väravaid Klubi
1 1VV Hugo Lloris (kapten) 26. detsember 1986 (34-aastane) 124 0   Tottenham Hotspur
2 2KA Benjamin Pavard 28. märts 1996 (25-aastane) 34 2   Müncheni Bayern
3 2KA Presnel Kimpembe 13. august 1995 (25-aastane) 16 0   Paris Saint-Germain
4 2KA Raphaël Varane 25. aprill 1993 (28-aastane) 74 5   Madridi Real
5 2KA Clément Lenglet 17. juuni 1995 (25-aastane) 12 1   Barcelona
6 3PK Paul Pogba 15. märts 1993 (28-aastane) 79 10   Manchester United
7 4 Antoine Griezmann 21. märts 1991 (30-aastane) 90 36   Barcelona
8 3PK Thomas Lemar 12. november 1995 (25-aastane) 24 4   Madridi Atlético
9 4 Olivier Giroud 30. september 1986 (34-aastane) 107 44   Chelsea
10 4 Kylian Mbappé 20. detsember 1998 (22-aastane) 43 17   Paris Saint-Germain
11 4 Ousmane Dembélé 15. mai 1997 (24-aastane) 24 4   Barcelona
12 3PK Corentin Tolisso 3. august 1994 (26-aastane) 24 2   Müncheni Bayern
13 3PK N'Golo Kanté 29. märts 1991 (30-aastane) 45 2   Chelsea
14 3PK Adrien Rabiot 3. aprill 1995 (26-aastane) 15 0   Juventus
15 2KA Kurt Zouma 27. oktoober 1994 (26-aastane) 8 1   Chelsea
16 1VV Steve Mandanda 28. märts 1985 (36-aastane) 34 0   Marseille
17 3PK Moussa Sissoko 16. august 1989 (31-aastane) 68 2   Tottenham Hotspur
18 2KA Lucas Digne 20. juuli 1993 (27-aastane) 37 0   Everton
19 4 Karim Benzema 19. detsember 1987 (33-aastane) 82 27   Madridi Real
20 3PK Kingsley Coman 13. juuni 1996 (24-aastane) 30 5   Müncheni Bayern
21 2KA Lucas Hernandez 14. veebruar 1996 (25-aastane) 25 0   Müncheni Bayern
22 4 Wissam Ben Yedder 12. august 1990 (30-aastane) 13 2   Monaco
23 1VV Mike Maignan 3. juuli 1995 (25-aastane) 1 0   Lille
24 2KA Léo Dubois 14. september 1994 (26-aastane) 7 0   Lyon
25 2KA Jules Koundé 12. november 1998 (22-aastane) 1 0   Sevilla
26 4 Marcus Thuram 6. august 1997 (23-aastane) 3 0   Mönchengladbachi Borussia

Peatreenerid muuda

Mängud Eesti koondise vastu muuda

Toimumisaeg Mängupaik Võistlus Tulemus Väravalööjad
1. 5. juuni 2012 MMArena, Le Mans sõprusmäng Prantsusmaa – Eesti 4:0 24. Ribery; 37., 47. Benzema, 90.+1. Ménez

Vaata ka muuda

Välislingid muuda