Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.

Tavaliselt mõistetakse praktikana igapäevast tegevust, teooriale vastanduvat tegelikkust ja meetodite rakendamist.

Praktiline tegevus on suunatud väljapoole, selle käigus ei süüvita tunnetusse või teadmisse kui sellisesse.

Juba Platon tegi vahet teoreetilisel ja praktilisel teadmisel (tautê toinyn sympasas epistêmas diairei, tên men praktikên proseipôn, tên de monon gnôstikên, Polit. 258 E).

Ka Aristoteles teeb vahet praktilisel teadmisel (epistêmê praktikê) ja teoreetilisel teadmisel (epistêmê theôrêtikê) ning tehnikal ja kunstil (poiêtikê) (Met. VI 1, 1025 b 18). Ta räägib praktilisest elust (zôê praktikê, Eth. Nic. 98a 3), praktilisusest (praktikoi l. c. 95b 22. Met. II 1, 993b 23) ja praktilisest mõistusest.