Vikipeedia

Portugallaste suured maadeavastused

Portugallaste suured maadeavastused olid portugallaste suured maadeavastused aastatel 1415–1499.

Portugal 21. sajandil

Ajalooline taust muuda

Portugallased pärisid keskajal peamiselt araablaste poolt tehtud geograafilised avastused. Nad alustasid sealt, kus araablastel pooleli jäi, tungides Atlandi ookeanile. Portugali pikk rannajoon koos heade sadamakohtadega ning ookeani suubuvate jõgedega oli seiklushimulistele meremeestele heaks kasvulavaks.

Pealegi oli uutele turgudele võimatu jõuda teisiti kui meritsi: Kastiilia ja Aragóni sageli vaenulik sekkumine lõikasid ära maateed teiste Euroopa maadeni. Nii saatsid portugali kaupmehed oma kaupu meritsi Inglismaale, Flandriasse ja hansalinnadesse.

Maa ajalugu oli äratanud valitsejates soovi vallutada uusi maid. Portugal oli iseseisvuse (1385) kätte võitnud ja hoidis seda mõõga jõul. Pikk võitlus mauride väljaajamiseks ning välismaalastest ristisõdijate ja rüütliordude mõju oli andnud sõjalise kuulsuse taotlemisele usulise sanktsiooni. Kuskil mujal ei olnud vana ristisõdade vaim nii aktiivne poliitiline jõud. Sõda islamiga näis portugallastele loomupärase saatusema ning nende kui kristlaste kohusena.

Viimasel ajal on ajaloolased revideeerinud traditsioonilist arusaama Portugalist kui mahajäänud, isoleeritud kuningriigist Euroopa ääremail. Portugali majandus oli võitnud sidemetest arenenud islamimaadega. Rahamajandus oli võidule pääsenud, sest 15. sajandil maksti nii maatöölistele kui ka linnades rahas. Põllumajandus oli nii spetsialiseerunud, et teravilja toodi sisse Marokost (mis näitab, et viimase majandus oli sõltuv Portugali omast), ise aga oli hakatud teravilja asemel kasvatama spetsialiseeritud kultuure, nagu viinamarja ja oliive, Algarve piirkonnas olid suhkruvabrikud. Hiljem kandus sama muster Brasiiliasse.

Aastal 1385 võimule tulnud Avisi dünastia märgistas konservatiivse, maale orienteeritud aristokraatia pooleldist allakäiku (vaata artiklit Monarhia konsolideerumine Portugalis).

Suured maadeavastused muuda

Suurte maadeavastuste ajastu juhatasid sisse Portugali avastus- ja vallutusretked väljaspool Euroopat. Väga oluline roll oli seejuures kuningas João I pojal Henrique Meresõitjal (1394–1460), kes sai paljude nende retkede peamiseks toetajaks ja rahastajaks. Sel perioodil uurisid portugallased Atlandi ookeani, avastades seejuures Assooride, Madeira ja Roheneemesaarte saarestikud ning kaardistades ja koloniseerides osa Aafrika rannikust. Nad avastasid idapoolse meretee Indiasse ümber Hea Lootuse neeme, avastasid Brasiilia, uurisid India ookeani, rajasid kaubateed läbi suurema osa Lõuna-Aasia ning saatsid Euroopa riikidest esimesena kaubandus- ja diplomaatilised missioonid Hiinasse ja Jaapanisse. Kõige sellega panid nad aluse esimesele ülemaailmsele koloniaalimpeeriumile.

 
Vasco da Gama (1460 või 1469 – 1524) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast 1498. aastal Indiasse purjetas

1415. aastal hõivati Põhja-Aafrikas muslimite õitsev kaubanduskeskus Ceuta, millest sai Portugali esimene ülemerekoloonia.[1] Madeira saartele jõuti aastatel 1418–1419, koloniseerimine algas seal 1425. aastal[2]; Assooride saarestik avastati 1432. aastal ja koloniseerimine algas 1439. aastal[3]. 1437. aastal püüti vallutati Tangieri linna, kuid see katse ebaõnnestus. Kuigi ebaõnnestunud sõjakäik kahandas portugallaste huvi Põhja-Aafrika vastu, ei peatanud see koloniaalekspansiooni laiemalt: 1456. aastal jõudsid portugali meresõitjad Roheneemesaartele, 1488. aastal avastas aga Bartolomeu Dias Indiasse teed otsides Hea Lootuse neeme.[4] Aafrika rannikule rajati 15. sajandil mitmeid kaubanduspunkte, millest kujunesid hiljem kolooniad. Sealt hangiti paljusid sel ajal nõutud kaupu kullast orjadeni.

7. juunil 1494 allkirjastati Tordesillase leping, mis jagas väljaspool Euroopat avastatud maa-alad Portugali ja Hispaania (tollal veel Kastiilia) vahel mööda eraldusjoont 370 ljööd Roheneemesaartest lääne pool. Kahe riigi koloniaalvaidluse olid esile kutsunud Kastiilia lipu all seilanud Christoph Kolumbuse avastused.[5]

1498. aastal jõudis Portugali maadeavastaja Vasco da Gama Indiasse ning pani aluse Portugali ja selle 1,7 miljoni elaniku senisest veelgi suuremale majanduslikule õitsengule. Kultuurielus soodustas see Portugali renessanssi.

1500. aastal avastas Pedro Álvares Cabral teekonnal Indiasse Brasiilia, kuigi on oletatud, et portugallased võisid Brasiiliast olla teadlikud ka juba varem. Samal aastal jõudis Portugali maadeavastaja Gaspar Corte-Real tänase Kanada rannikule ja rajas asunduse, millest kasvas hiljem välja Portugal Cove-St. Philip'si linn. Süstemaatilist Põhja-Ameerika koloniseerimist portugallased siiski läbi ei viinud. Samuti on alust arvata, et 1500. aastal jõudsid Portugali maadeavastajad ka Gröönimaale[6][7].

1510. aastal vallutas Afonso de Albuquerque Portugalile Goa Indias, Ormuzi Pärsia lahe rannikul ja 1511. aastal Melaka, Malaka poolsaare rannikul. Nii saavutasid portugallased kontrolli kaubanduse üle India ookeanis ja Atlandi ookeani lõunaosas. Albuquerque asutas ka esindused Birmas, Tais ja Sumatral.

Portugali meresõitjad jõudsid välja Ida-Aasiasse, külastades ja koloniseerides alasid Hiina ja Jaapani rannikul ning Timori saarel, luues 1516. aastal kontaktid Hiinat valitseva Mingi dünastiaga. Viimastel aastatel ilmnenud tõendid näivad osutavat, et ka Austraaliat ei avastanud esimesena hollandlased, vaid 1521. aastal portugallased[8][9][10]. 1525. aastal jõudsin nad Uus-Guineasse ja 1543. aastal Jaapanisse.

 
Portugali koloniaalimpeeriumi (1415–1999) kaart. Punane – valdused. Roosa – mõjupiirkonnad. Sinine – merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud

22. aprillil 1529 allkirjastasid Portugal ja Hispaania Zaragoza lepingu, mis määras kindlaks nende koloniaalvalduste vahelise piiri (Tordesillase antimeridiaan) Maa idapoolkeral.[11]

Sel ajastul sai Portugalist majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt maailma juhtiv riik. Portugali domineerimine maailma meredel kestis 15. sajandi lõpust 16. sajandi lõpuni.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Варьяш, О. И.; Черных, А. П. Португалия: дороги истории. Москва. Наука, 1990, 88.
  2. ↑ Discovery of the Achipelago of Madeira Madeira Islands (vaadatud 16.04.2015)
  3. ↑ History of the Azores Azores Web (vaadatud 16.04.2015)
  4. ↑ Варьяш, О. И.; Черных, А. П. Португалия: дороги истории. Москва. Наука, 1990, 91–92.
  5. ↑ Treaty of Tordesillas. – Encyclopaedia Britannica (vaadatud 16.04.2015)
  6. ↑ The Portuguese Explorers Memorial University of Newfoundland (vaadatud 16.04.2015)
  7. ↑ Corte-Real, Gaspar Dictionary of Canadian Biography. Volume I (1000–1700) (vaadatud 16.04.2015)
  8. ↑ Tremlett, Giles. Another nail in Cook's coffin as map suggests he was pipped by Portugal The Guardian, 22.03.2007 (vaadatud 16.04.2015)
  9. ↑ Debusmann, Bernd. Kangaroo in 400-year-old manuscript could change Australian history The Daily Telegraph, 15.01.2014 (vaadatud 16.04.2015)
  10. ↑ Perry, Michael. Map proves Portuguese discovered Australia: new book Reuters, 21.03.2007 (vaadatud 16.04.2015)
  11. ↑ Lines of Demarcation Strait Through: Magellan to Cook & the Pacific. Princeton University Library, 2010 (vaadatud 16.04.2015)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Portugallaste_suured_maadeavastused&oldid=6192761"