Esiletõstetud artikkel
|
Biotsentrism (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja κέντρον 'kese, keskpunkt') poliitilises ja ökoloogilises mõttes on eetiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel elusal iseväärtus. See vastandub antropotsentrismile, mis keskendub inimese väärtusele. Lähedane mõiste biotsentrismile on zootsentrism, mille puhul omistatakse iseväärtus loomadele. Biotsentrismi pooldajad kaitsevad sageli elurikkust, loomaõigusi ja keskkonda. Terminit on kasutanud ka vasakpoolse biotsentrismi pooldajad. Vasakpoolne biotsentrism põimib süvaökoloogiat industrialismi- ja kapitalismivastaste seisukohtadega (David Orton jt).
Termin „biotsentrism” hõlmab kogu sellist keskkonnaeetikat, mis „näeb moraali objektina mitte üksnes inimest, vaid kõike elusat”. Biotsentrismi järgi ei ole loodus olemas mitte lihtsalt selle jaoks, et inimene saaks seda kasutada või tarbida, vaid inimene on lihtsalt üks liik paljudest. Ja kuna me oleme osa ökosüsteemist, mõjutavad kõik elusüsteeme kahjustavad teod halvasti meid kõiki, olenemata sellest, kas me toetame biotsentristlikku maailmavaadet või mitte. Biotsentristid usuvad, et kõigil liikidel on iseväärtus ja inimene ei ole moraalses või eetilises mõttes teistest liikidest ülem. Loe edasi...
|
Esiletõstetud pilt
|
|
Valitud elulugu
|
Tõnu Luik (sündinud 1. mail 1941 Tallinnas) on eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.
Tartu Ülikoolis on ta õpetanud kursusi nagu "Filosoofia-ajalooline sissejuhatus filosoofiasse", "Klassikaline saksa filosoofia", "Martin Heideggeri kogemusest keele teil" jts. Luige õpilaste hulka kuulub suur osa tänapäevastest Eesti filosoofidest, tema õpilastena on tuntud nt Ülo Matjus ja Eduard Parhomenko.
Kursus "Martin Heideggeri kogemusest keele teil" oli Tõnu Luigele iseäranis südamelähedane. Selle kursuse sisu on ta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis kokku võtnud järgnevalt: "Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid "Hölderlin ja luule loomus" (1936) ning "Keel" (1950), milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele." Loe edasi...
|
Filosoofe
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist:
- Soovitud:
järeldus, paratamatus, tagajärg, loogiline positivism, Journal of Philosophy, filosoofiline positsioon, vaimuseisund, Philosophical Review, võimalikkus, õnn, osutamine, veel...
- Toimeta:
aeg, akatalepsia, Descartesi dualism, doktriin
- Keeletoimeta:
ateism, Auguste Comte, eetika, essentsialism, muusikafilosoofia
|
|
|