Bambusleemur

Bambusleemur
	; Hapalemur alaotrensis
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Esikloomalised Primates;
Alamselts	Strepsiriinsed primaadid Strepsirrhini;
Infraselts	Leemurilaadsed Lemuriformes;
Ülemsugukond	Lemuroidea;
Sugukond	Leemurlased Lemuridae;
Perekond	Bambusleemur Hapalemur; I. Geoffrey, 1851
	; Bambusleemurite levila

Bambusleemur ehk poolmaaki (Hapalemur) on esikloomaliste perekond leemurlaste sugukonnast.

Taksonoomia ja süstemaatika muuda

Perekonna tüüpliik on hall-poolmaaki (Hapalemur griseus, varem Lemur griseus). Kokku kuulub bambusleemurite perekonda 6 nüüdisaegset liiki.

Varem arvati sellesse perekonda ka praeguse perekonna Prolemur liigid, sealhulgas lainina-poolmaaki (Prolemur simus, varem Hapalemur simus).

Perekonda on veel nimetatud Hapalolemur (Giebel 1855) ja Myoxicebus (Elliot 1913).

Levik muuda

Kõik bambusleemurid elavad Madagaskaril.

Välimus muuda

Nad sarnanevad teiste leemurlaste sugukonna loomadega.

Bambusleemuritel on hallikaspruun karvastik, mis liigiti varieerub punakast rohekani.

Koon on lühem kui teistel leemurlasetel, ning kõrvad ümaramad ja karvasemad.

Kerepikkus on olenevalt liigist 25–46 cm, saba on sama pikk või pikem. Kaal on 1–2,5 kg.

Elupaik muuda

Bambusleemurid eelistavad niiskeid metsi, kus kasvab bambus. Peale selle elavad nad maa peal ja puudel.

Hapalemur alaotrensis elab Alaotra järve roostikes ning veedab suure osa ajast vees, erinedes teistest leemurlastest, kes käivad vee ääres ainult joomas.

Eluviis muuda

Bambusleemurid võivad tegutseda igal päevaajal, kuid sageli on nad aktiivsed koidu eel.

Nad jooksevad, ronivad ja hüppavad ühtviisi hästi. Hapalemur alaotrensis ujub hästi.

Bambusleemurid elavad kolme- kuni viieliikmelistes rühmades, mis tõenäoliselt on ühest isasest, ühest või kahest emasest ning nende järglastest koosnevad perekonnad.

Neil suhtlevad mitmesuguste häälitsustega, mis on röhkimisega sarnanevad lühikesed madalatoonilised norinad.

Toitumine muuda

Nad söövad peaaegu eranditult bambust, mis aitab neil hambaid teritada.

Pole teada, kuidas nad tulevad toime bambuses sisalduvate mürgiste tsüaniididega.

Paljunemine muuda

Tiinus kestab 135–150 päeva, ning lõpeb septembris kuni jaanuaris, mil emasloom toob ilmale kaks järglast.

Pojad võõrutatakse piimast umbes neljakuuselt (selleks ajaks leidub piisavalt toitu).

Eluiga muuda

Bambusleemurid elavad kuni 12 aastat.

Ohud muuda

Bambusleemuride looduslike vaenlaste seas on fossa, röövlinnud ja boamaod.

Kõige suurem oht lähtub inimestelt. Lisaks sissetoodud koertele ja kassidele ohustab neid metsade raadamine ja jahipidamine. Hall-poolmaaki on veel suhteliselt sagedane, teised liigid on ohustatumad. Nad kuuluvad CITES-i lisasse I.