Pommitaja ehk pommituslennuk on sõjalennuk, mida kasutatakse õhus maapealsete sihtmärkide hävitamiseks lennukipommide või õhk-pind tüüpi rakettidega.

Ilja Muromets
Strateegiline pommitaja Rockwell B-1B Lancer

Pommituslennukeid hakati arendama enne esimest maailmasõda. Maailma esimese pommirünnaku lennukilt korraldas Itaalia Liibüas 1. novembril 1911 Itaalia-Türgi sõja ajal. Selleks kasutati harilikku lennukit, mis ei olnud pommide viskamiseks kohandatud.

Esimest korda kasutati lennukit pommitamiseks Esimeses Balkani sõjas, kui Bulgaaria ohvitser Hristo Toprakčiev soovitas lennukist käsigranaate Türgi positsioonidele visata. Kapten Simeon Petrov kohandas esimesed lennukid, mis olid ette nähtud granaatide ja teiste lõhkekehade paigaldamiseks lennukisse ning nende allaheitmiseks sealt. Selliseid lennukeid võibki pidada esimesteks pommitajateks. Esimene õhurünnak, kus pommitamiseks kohandatud lennukeid kasutati, toimus 16. oktoobril 1912, kui lenduri abiline Prodan Tarakčiev viskas kaks pommi Edirne lähedal asuvale Karaagaci raudteejaamale lennukist Albatros F II, mida piloteeris Radul Milkov. Üks niisugune allaheidetud pomm, kaaluga 6 kg, tekitas plahvatuskohas u 4–5 meetri laiuse ja 1 m sügavuse lehtri. Kasutatud lennukite koodnimi oli Čataldža, Türgi linna Çatalca järgi. Bulgaarias ehitati selliseid pommituslennukeid Esimese maailmasõja lõpuni. Lennuki joonised müüdi ka Saksamaale, kus neid samuti ehitati.

Esimeses maailmasõjas kasutasid sakslased ka tsepeliine pommitajatena.

Esimene neljamootoriline pommituslennuk Venemaal oli 1914. aastal ehitatud Ilja Muromets.

Vaata ka muuda