Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.

Pleegitamine võib olla vajalik riide, paberi, tselluloosi, naha, plasti, õli, rasva, suhkru ja muude ainete, materjalide või esemete värvuse eemaldamiseks (valgendamiseks) või selle intensiivsuse vähendamiseks.

Tänapäeval kasutatakse pleegitamiseks keemilisi pleegiteid (bleach), põhiliselt oksüdeeriva toimega klooriühendeid (naatriumhüpoklorit, kaltsiumhüpoklorit) või peroksiide (vesinikperoksiid, naatriumperkarbonaat). Tarvitatakse ka redutseerijaid (vääveldioksiid, naatriumsulfit). Paljud pleegitid on ühtlasi ka desinfitseerivate omadustega, selliseid kasutatakse näiteks ujulates desinfitseerimiseks.

Värvide ja pigmentide värvus tuleneb kromofooridest, valgusega interakteeruvatest molekulidest. Pleegitavad ained toimivad kromofooridele, lõhkudes neid või muutes nende keemilisi sidemeid.

Ka päikesevalgus (põhiliselt UV-kiirgus) lõhub kromofoore ja toimib pleegitina. Valguse käes toimub esemete naturaalse värvuse või värvkatte pleekimine. Päikesevalgust on kasutatud maailmas juba ammustest aegadest niisutatud kangaste valgendamiseks. Eestis laotasid talunaised oma kodukootud kangad kevadel pikemaks ajaks lumele (see hoidis kanga niiske) päikese kätte pleekima.

Vaata ka muuda