Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski
Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski (vene Пётр Александрович Румянцев-Задунайский) (4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva – 8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane, aastast 1770 kindralfeldmarssal. Krahv (a-st 1744).
| Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski | |
|---|---|
 Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski 1770. aastal. Tundmatu kunstniku maal | |
| Täisnimi | Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski |
| Sündinud |
4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva |
| Surnud |
8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang |
| Maetud | Kiievi koobasklooster |
| Truudusvanne | Venemaa keisririik |
| Auaste | kindralfeldmarssal |
| Juhtinud |
Voroneži jalaväepolk 2. armee 1. armee Ukraina armee |
| Sõjad/lahingud |
Vene-Rootsi sõda (1741−1743) Reini sõjakäik Seitsmeaastane sõda Vene-Türgi sõda (1768−1774) Vene-Türgi sõda (1787–1792) |
| Autasud |
 |
| Abikaasa | vürstinna Jekaterina Mihhailovna Golitsõna (1724−1779) |
Krahv Rumjantsev paistis väejuhina silma neljandas (1768–1774) ja viiendas (1787–1792) Vene-Türgi sõjas. Silmapaistvate võitude eest neljandas Vene-Türgi sõjas pälvis ta nii feldmarssali tiitli kui ka austava lisanime Zadunaiski.
Tema isa Aleksandr Rumjantsev, keiser Peeter I lähikondlane, abiellus Peetri korraldusel keisri soosiku Maria Matvejevaga ja saadeti kohe Venemaa saadikuks İstanbuli. Venemaale jäänud Maria Rumjantseval sündis poeg, kes nimetati keisri auks Pjotriks. Sellepärast oli tolle aja Peterburi seltskonnas laialt levinud teadmine, et Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski on Peeter I vallaspoeg[1]. Pjotri ristiema oli keisrinna Katariina I.
Auastmed muuda
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| 27. oktoober | alamporutšik | |
| 10. juuni | porutšik | |
| 11. september | kapten | |
| 3. juuli | polkovnik | |
| 25. detsember | kindralmajor | |
| 7. jaanuar | kindralporutšik | |
| 9. veebruar | kindral en chef | |
| 2. august | kindralfeldmarssal |