Piz Badile

Piz Badile on mäetipp Berni Alpides Bregaglia ahelikus.

Piz Badile
Vaade Piz Badile'ile lõunast
Kõrgus	3308 m
Asukoht	Šveits / Itaalia
Ahelik, mäestik	Berni Alpid
Esmavallutamine	1867
Koordinaadid	46° 17′ 41″ N, 9° 35′ 10″ E
Šveits

Piz Badile'i kirdeseina loetakse üheks kuuest suurest põhjaseinast Alpides.

Asukoht ja kõrgus

Halduslikult asub mäetipp Šveitsi ja Itaalia piiril, jäädes Graubündeni kantoni (Šveits) ja Sondrio provintsi (Itaalia) aladele.

Piz Badile'i kõrgus on 3308 m.

Piz Badile'ist 1,2 km ida suunas asub Piz Cengalo (3367 m).

Biz Badile'i kirdesein

Tipputõusud

Esmatõusu mäetippu tegid 27. juulil 1867 lõunaribi kaudu USA mägironija William Augustus Brevoort Coolidge koos prantslastest teejuhtide François Devouassoud' ja Henri Devouassoud'ga.

Tänapäeval on Piz Badile'i tippu kaks klassikalist marsruuti: põhjaharja mööda ja nn Cassini marsruut Piz Badile'i kirdeseinal.

Tõusud tippu kirdeseina kaudu

Esmatõusu kirdeseina kaudu tegid 14.–16. juulil 1937 kaks itaallaste gruppi: Riccardo Cassini kolmeliikmeline grupp (Cassin, Gino Esposito, Vittorio Ratti) ja varem startinud Como meeskond (Mario Molteni ja Giuseppe Valsecchi), kes tõusuteel ühendasid oma jõupingutused. Esmatõus kirdeseinal lõppes traagiliselt: Molteni suri tippu jõudes kurnatusest ja Valsecchi hukkus laskumisel lõunaharja mööda. Läbitud marsruut nimetati Cassini marsruudiks.

6. juulil 1952 tegi austerlane Hermann Buhl esimese alpinistina soolotõusu Piz Badile'i kirdeseinal. Cassini marsruudi läbis ta 4 tunni ja 30 minutiga.

1953. aasta augustis läbisid kirdeseina uuel marsruudil Claudio Corti ja Felice Battaglia. Viimane hukkus pikseöögist. Marsruut nimetati Corti-Battaglia marsruudiks.

Eesti alpinistide tipputõusud

• 2013 – Andres Hiiemäe, esimese eesti alpinisti tipputõus mäe kirdeseinal mööda Cassini marsruuti (raskuskategooria TD, VI, 6a, kõrguste vahe 1000 m)

Välislingid

• Piz Badile. summitpost.org