Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis. Selle alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
| Piusa jõgi | |
|---|---|
 Piusa jõgi Nakri müüri juures | |
| Lähe | Küläjärv |
| Suubub | Pihkva järve |
| Valgla maad | Eesti, Venemaa |
| Valgla pindala |
796 km²  |
| Pikkus |
109 km [1] |
| Langus | 214 m |
| Lang | 1,94 m/km |
| Vooluhulk | 5,8 m/s |
 | |
Piusa jõgi saab alguse Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit[2].[3]
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[4]
Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.[4] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti entsüklopeedia
- ↑ Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.
- ↑ "Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER". www.setomaa.ee (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 02.09.2007. Vaadatud 30.11.2020..
- ↑ 4,0 4,1 Tammer, Enno Ümber Eesti, Tartu: Tammerraamat, 2005.
- ↑ Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.