Pinki järve looduspark
Pinki järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Pinki järve ja väiksemate ümbruskonna järvede kallastel. Kaitseala (läti keeles Pinku ezers) loodi 2004. aastal, kaitsmaks järve, sinna voolavaid veekogusid ja selle ümbruskonda. Tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva märgalaga.[1]
| Pinki järve looduspark | |
|---|---|
| Dabas parka "Pinku ezers" | |
| Pindala | 161 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 2004 |
  | |
 | |
Pinki järv on üks kolmest järvest Lätis, kus kasvavad arvukalt silmjärvikas ja vahelduvaõiene vesikuusk.[2]
Kaitseala asub Lääne-Kuramaa kõrgustikul, Pinki järv asub merepinnast 53,6 m kõrgusel. Kaitseala pindala on 161 ha. 29 ha võtab enda alla Pinki järv, lisaks jääb kaitsealale veel kaks väiksemat järve ja kaks tiiki. Sealse pealiskorra moodustavad liiv, kruus ja aleuriit. Metsade all on 46,03% looduspargist, veekogude all 23,21% ja põllumajanduslikud maad hõlmavad kaitsealast 23,12%.
Pinki järv on liigirikas, seal kasvavad harilik kalmus, laialeheline hundinui, vesi-kirburohi, silmjärvikas, järv-lahnarohi, vahelduvaõiene vesikuusk, samuti mitmed mändvetika liigid ja harilik vesisammal. Inimtegevuse tagajärjel on järv ilmutamas eutrofeerumise märke, mistõttu lahnarohtu on järves vähem ja sinna on ilmunud räni-kardhein. Kaldavööndis kasvavad kollane võhumõõk, ubaleht ja nokktarn. Bezdibenise järve floora on palju vaesem, seal on valitsevaks liigiks ujuv penikeel, seal kasvavad ka mitmed tarna ja turbasambla liigid. Vepri järves kasvavad harilk kalmus, nokktarn, liht-jõgitakjas, konnaosi, kanada vesikatk, ujuv penikeel, räni-kardhein ja ubaleht. Seal elab ka apteegikaan. Šarlote tiigis kasvavad tarnad ja vesiroosid, vesi-kirburohi, ujuv riktsia, harilik vesilehvik, hulgajuurine vesilääts, väike lemmel, harilik konnarohi ja vesimünt. Teises tiigis kasvavad ujuv riktsia, harilik vesilehvik, väike lemmel, Kanada vesikatk, ujuv penikeel, ubaleht, konnakilbukas ja laialeheline hundinui. Sealsetel veekogudel peatuvad must toonekurg ja jäälind.
Sealsetes metsades kasvavad sookask ja arukask, sanglepp ja hall lepp, harilik mänd, harilik sarapuu ja harilik pihlakas, järvede kallastel ka harilik saar ja harilik pärn. Kaitsealalt on leitud sammaldest kännukatikut, harilikku valvikut, harilikku säbrikut. Samblikest kasvavad seal kuuse-nublusamblik. Kaitsealal kasvab ka kattekold. Lammidel kasvavad kahelehine käokeel, harilik puju, paiseleht, jusshein ja põldohakas.[3]
Viited muuda
- ↑ http://edole.lv/edoles-pagasts/
- ↑ https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/pinku_ezers/
- ↑ DABAS PARKA “Pinku ezers” Dabas aizsardzibas plans. Edole 2004
Välislingid muuda
- Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel (läti keeles)